kahtluse alla senise, lapsepõlves ülesehitatud tasakaalu. Meele ja keha näitelavale astub seksuaalsus koos oma ahvatluste, lootuste, soovide, küsimuste ja hirmudega ning seda sootuks teisel moel kui varem. (Brummer, Enckell 2007:55) Noorukiiga erineb lapsepõlvest selle poolest, et noorukil on palju täiskasvanuga samastumise kaudu saadud teadmisi. Täiseast erineb noorukiiga selle poolest, et nooruk on sotsiaalselt ebaküps ja tal puuduvad täiskasvanu kogemusmaailm. Varase lapseea individuaaliseerumis- ja latentsiperiood on noorukil arengu seisukohast väga olulised. Latentsieas peaks lapse ego (mina) piisavalt avarduma ja tugevnema, et algava noorukiea tungisurvet oleks võimalik taluda. Lapseiga loob noorukiea lõppedes täiskasvanu isiksus välja kujunenud. (Laste- ja noortepsühhiaatria 2006:44) 4 2 VARANE NOORUKIIGA
pärase seosega erinevate nähtuste vahel. Kui sellist seost poleks, oleks meie jaoks olemas mitte korrastatud objektiivne maailm, vaid üksnes erineva suurusega seostamata 6 Andrus Tool / Klassikaline saksa filosoofia / FLFI.01.020. nähtused. Kogemusanaloogiatel tuleb näidata, millised paratamatud aprioorsed seosed peavad antud olema, et oleks üldse mõteldav korrastatud kogemusmaailm. Analoogia tähendab kreeka keeles vahekorda, relatsiooni, proportsiooni. Selliseid kogemus- analoogiaid on kolm ning nad vastavad kolmele ajamoodusele – püsivusele, järgnevusele ja üheaegselt-olemisele: a) “substantsi püsivuse printsiip”: “Nähtumuste igasuguse vahelduvuse puhul on substants püsiv ja selle hulk looduses ei suurene ega vähene” (B 224). b) “kausaalsuse seaduse kohase ajalise järgnevuse printsiip”: “Kõik muutused toimuvad
annaabi.ee 
