Matemaatika kujutab endast mitte üksnes igasuguse esemelisuse vormi, vaid ka sisu aprioorset printsiipi. Seetõttu peab igasugune loodusuurimus, mis pretendeerib üldkehtivusele ja paratamatusele, kätkema endas konstitutsiooni-elemendina matemaatikat. Kant nimetabki kahte esimest printsiipide rühma matemaatilisteks printsiipideks pidades silmas seda, et siin on tegemist suurustega, mis moodustuvad samalaadilise sünteesist. Relatsiooni kategooriatele vastavad: 3. Kogemusanaloogiad, mille printsiibiks on, et: “Kogemus on võimalik vaid tajude paratamatu seose kujutlemise teel” (B 218). Jutt pole niisiis mitte enam kaemustest ja tajudest, vaid kogemusest. Siin pole tegu enam mitte üksiku nähtumusega, vaid seadus- pärase seosega erinevate nähtuste vahel. Kui sellist seost poleks, oleks meie jaoks olemas mitte korrastatud objektiivne maailm, vaid üksnes erineva suurusega seostamata 6
Suurus peab olema määratletav – intensiivne ja ekstensiivne suurus. Suurused moodustavad ühelaadsete sünteesist. Ruum ja aeg on ühelaadsed ja kvaliteediastmed on ühtelaadi(külm ja soe temperatuur ehk ühtsus on temperatuur). Põhjus ja tagajärg on erinevad – tuli ja suits on erinevad asjad. Põhjus ja tagajärje seostamisel seostamiseks kahte erinevat asja. Kaks järgmist printsiipi on dünaamilised(3 loeng, lk 6-7): Relatsiooni kategooriatele vastavad: kogemusanaloogiad. Aeg annab skeemi, kuidas rakendada substantsi, põhjuslikkuse jne mõistet. Substants rakendub teatud aspektile mitmekesisuses ja see antakse aja kaudu. Substantsi mõiste rakendamine nähtustele, mis on püsivad. Põhjuslikkuse mõiste peab seaduspärasel viisil rakenduma mõistele ehk seotud alati muutustega. Vastastikune toime. Objekt üldse ehk loodus formaalses mõttes,millel on ekstensiivne ja intensiivne suurus, millel
annaabi.ee 
