kõrgem on analüsaatori tundlikkus ja vastupidi. Positiivne adaptsioon tundlikkuse suurenemine tavaliselt nõrga ärritaja korral (pimedusadaptsioon) Negatiivne adaptsioon aistingu täielik kadumine või oluline tundlikkuse nürinemine kestval või tugeval ärritusel (kontserdilt tulles ei kuule linnulaulu) Kestval kokkupuutel mingit laadi ärritajaga tekib selektiivne adaptsioon selle ärritaja/tunnuse suhtes. Taju on kompleksne protsess, mis tugineb aistinguile, sõltub varasematest kogemsutest, emotsioonidest ja mõtlemisest ning eeldab tähelepanu. Taju olulisemad omadused on mõtestatus, valivus, konstantsus, vastuvõtlikkus. Mäluprotsessid on meeldejätmine (uue info kinnistamine varem omandatuga seostades), säilitamine (uue lisamine ja vana taandamine), reprodutseerimine (mälus säilinu taastamine). Tähelepanu liigid: tahtmatu, tahteline, tahtelisjärgne (tahtepingutuse komponent puudub, kuna tegevus ise on muutnud ennast motiveerivaks), sensoorne, ideaalne, motoorne.
otsustel; need omakorda suunavad toiminguid. · Enesehooldus on vajalik ja vältimatu, et rahuldada põhitarbeid, soodustada arengut ja kõrvaldada haiguslikest muutustest tekkinud häireid. 4. Igal indiviidil on õigus ja kohustus säiltada oma elu, tervis ja heaolu. Inimene on vastutav ka oma lähedaste eest, kui need ei ole võimelised end ise hooldama. 5. Enesehooldus on käitumine, mis kujuneb sotsiaalsetest ja teadvustunud kogemsutest. Enesehooldust õpitakse vastastikuse mõjutuse kaudu ümbritseva keskkonna kultuurist. 6. Enesehoolduslikku käitumist mõjutavad inimesest endast johtuvad seesmised ja ka välised tegurid. Enesehooldusmudeli kesksed mõisted: · Enesehooldusvalmidus · Enesehooldusvajadus Nende omavaheline suhe määrab patsiendi enesehoolduskäitumise. Kui see suhe ei ole tasakaalus, tekib vajadus korvava hoolduse järele. Selle