tegevuses. Selleks AKUMULEERITAKSE(?) tekkinud kujundite, ideede, reaktsioonide aluseks olnud närviseosed ajus, mis teebki võimalikusks kogemuse kujunemise. Psüühilise tegevuse käigu ja tulemuste salvestamine, üldistamine ja hilisem ärakasutamine on mälu ülesandeks. · Mälu on psüühikanähtus, mis seisneb teadmiste, muljete ja oskuste meeldejätmises, säilitamises ja reprobutseerimises (mälust taastamises või ,,ammutamises"). Mälu on kogemsute aluseks, teatud mõttes on mälu psüühiline võime, mille aluseks on teatud mäluprotsessid. Mälu on psüühilistest protsessides üks olulisemaid, kindlustades isiksuse ühtsuse aj terviklikkuse, sest igasugune, ka kõige elementaarsem psüühilise tegevuse akt vajab eelnevate ja järgnevate elementide hoidmist seostuses. Eesmärgipärane tegevus eedab järgneva rajamist eelnenule.
Kultuuri võimuses on pakkuda konkreetseid lahendusi, mis aitaks ühiskondlikke probleeme lahendada, aidata kaasa nt võrdsusele. Kultuuripoliitika kui kultuuri kaudu sekkumine poliitikasse. 14 36. Kuidas erinevad kultuuriuuringute kontekstis kulturalism ja strukturalism? [Kultuuriuuringud, lk 241-242] Kulturalistlikus paradigmas uuritakse kultuuri kui inimeste kogemsute summat. Uuritakse kultuuri, mida elatakse, läbi inimeste kogemuste. Keskmes on inimeste teovõime, inimeste enda tootlikkus, mitte ainult kultuuritarbimine. Strukturalistlikus käsitluses uuritakse struktuure, kehtivaid ideoloogiaid, võimusuhteid, tekstuaalset kultuuri. Eelduseks on, et struktuur determineerib kogemuse, kõikide inimeste kogemused on filtreeritud läbi kultuuriliste struktuuride. Kogemus on kultuuri produkt, mitte lähtekoht
annaabi.ee 
