ning lõhnavad, Tumepunastes lihakates viljades arenevad seemned (Ühes viljas kaks seemet), nn. Kohvioad, Mis sisaldavad 0,6-2,7% kofeiini. Kofeiini sisaldavaid taimi on looduses palju, liikide arv küünib kuuekümneni. Kohvipuu viljad, teepõõsa lehed, kakaopuu seemned, koolapähklite ekstrakt, merisibula sibulad see on vaid väike loetelu kofeiinirikastest taimesaadustest, mida inimene küllaltki tihti kasutab. Eestis küll selliseid taimi looduses ei kasva, kuid kofeiinirikkaid jooke pruugitakse palju. Mis see kofeiin siis ikkagi on ja kuidas ta mõjub meie organismile? Kofeiini piirid Sageli kiputakse kofeiini liialt ülistama. On teada, et kofeiin tõstab tähelepanu- ja töövõimet, lühendab reaktsiooniaega, aitab keskenduda ja unisust ületada, stimuleerib loomingulisust ning mobiliseerib intellektuaalseid reserve. Ent ükskõik kui palju inimene ka kohvi või teisi kofeiinirikkaid vedelikke ei joo, targemaks ta kofeiini mõjul ei saa
organismist. Kofeiin laiendab skeletilihaste veresooni ja parandab organismi verevarustust. Enamiku siseelundite veresooned aga hoopis ahenevad. Sageli kiputakse kofeiini liialt ülistama. On teada, et kofeiin tõstab tähelepanu- ja töövõimet, lühendab reaktsiooniaega, aitab keskenduda ja unisust ületada, stimuleerib loomingulisust ning mobiliseerib intellektuaalseid reserve. Ent ükskõik kui palju inimene ka kohvi või teisi kofeiinirikkaid vedelikke ei joo, targemaks ta kofeiini mõjul ei saa. Eriti ettevaatlikud peavad niisuguste jookide liigtarbimisega olema närvisüsteemi häiretega inimesed neil võib oodatud kasu asemel ilmneda täiesti vastupidine efekt. Järelikult tasub suurtest kofeiiniannustest hoiduda nii kurnatuse kui ka sügava stressiseisundi korral. Kõikide hüvede nautimisel on oma hind. Paadunud kofeiinisõbrad ei märkagi seda, et alkaloid on nad vaikselt ja salakavalalt oma haardesse võtnud
annaabi.ee 
