Lisaks lastele omab rohke kofeiini tarbimine tõsiseid terviseriske rasedatele (põhjustades muuhulgas iseeneslikke aborte), rinnaga imetavatele naistele, diabeetikutele, peptilise haavandiga patsientidele või inimestele, kellel on südame- veresoonkonnahaigused, nagu kõrge vererõhk, südamepuudulikkus ja rütmihäired. Ohutu kogus Tervete täiskasvanud inimeste puhul loetakse ohutuks päevaseks kofeiinidoosiks 300 mg.Kofeiinimürgitus avaldub täiskasvanutel kofeiiniannuste juures, mis on suuremad kui 7-8 mg/kg/päevas või 500-600 mg/päevas ehk umbes viis tassi kohvi. Laste puhul ei tohiks kofeiinikogus ületada 2,5 mg/kg ja noorukite puhul on piiriks 100 mg päevas. Valdav osa Eesti poodides müüdavatest energiajookidest sisaldavad kofeiini 32 mg/100 ml kohta. Kofeiin kui keha puhastaja Kofeiini peetakse üldiselt aineks, mis viib organismist vedelikku välja. Samas on
a mean age of 11.3 y (n = 144) living at northerly latitudes (55° and 60°N) Kõrgeim tarbimismäär (UL) No observed adverse effect level (NOAEL), - kõrgeim määr, mille juures ei ole tuvastatud negatiivseid tervise kõrvalmõjusid Lowest adverse effect level (LOAEL) – madalaim määr, mil on tuvastatud tervisealased kõrvalmõjud Kofeiini tarbimise soovituslikud määrad Tervete täiskasvanud inimeste puhul loetakse ohutuks päeva jooksul tarvitatavaks kofeiinidoosiks kuni 400 mg (ca 5,7mg / kehakilogrammi kohta). Rasedatel kuni 200 mg Laste ja noorte puhul loetakse ohutuks päevaseks koguseks 3 mg kehakilogrammi kohta. Kliinilise toksilisuse nähud hakkavad täiskasvanutel ilmnema 1 grammi juures päevas. Unehäired täiskasvanutel tekivad koguse juures 1,4 mg/kg/päevas. Laste puhul on täheldatud ärevuse teket, kui kofeiini tarbitakse üle 2,5 mg/kg/päevas. Suured kofeiinikoguseid koolajookidest – noortel seotud peavaludega.