peamist rolli mängib siiski tõik, et need aju kergelt ergutavad joogid sisaldavad psühhoaktiivseid aineid, keemiselt metüülksantiine, ennekõike kofeiini ja teofülliini. Teelehtedes on rohkesti nii kofeiini kui teofülliini. Kolmas oluline metüülksantiin on teobromiin, mis valitseb kakaos, asteekide ja maiade traditsioonilises joogis. Ka koolapähklid sisaldavad kofeiini, mis sisadubki kõikides koolajookides. Tähtsaimad inimkonna kofeiiniallikad on seni kohv ja tee, mille joomisel tarbitakse enam kui 90% kofeiinist. Teed ja kohvi traditsiooniliselt tarbivates riikides on täiskasvanu keskmine päevane kofeiiniannus umbes 200-400 mg. Kofeiini sisaldavate karastusjookide ja sokolaadi kujul manustavad kofeiini ka lapsed. Kofeiini tarbijal tekib kofeiinist sõltuvus. Suu kaudu manustamisel imendub kogu kofeiin poole kuni kolmveerand tunniga, imendumine algab maos, kuid peamiselt siiski peensooltes
mürgisus sõltub väliskeskkonnast (palavus, valjud helid, veekaotus). Närvirakkude võimalik taandareng. Ecstasy on katsetustes kui ravim traumajärgse stressihäire vastu. Kofeiin – näide kahjutust sõltuvusest. Mitte kõik, mis põhjustab sõltuvust, pole tingimata kahjulik. Kohv, kakao, šokolaad, coca-cola. Need aju kergelt ergutavad joogid sisaldavad psühhoaktiivseid aineid, keemiliselt metüülksantiine, ennekõike kofeiini ja teofülliini. Tähtsaimad inimkonna kofeiiniallikad on seni kohv ja tee, mille joomisel tarbitakse enam kui 90% kofeiinist. Teobromiin, mis on kakaos närviergutiks, kuulub nõrgimate psühhoaktiivsete ainete hulka. Metüülksantiinide peamised toimed on kesknärvisüsteemi ergutamine, uriinierituse suurendamine, südamelihase ergutamine ja silelihast, eriti bronhide silelihaste lõõgastamine. Hingamine kiireneb, vererõhk tõuseb, maomahlaeritus suureneb. Kofeiini ja