saadud S0 on suurem kui 1 ning 1− 2 = 0,00098, mille abil hindame kas saadud S0 on väiksem kui 1. Näeme, et tasandusjärgse kaaluühiku standardhälve on statistilises mõttes 1st oluliselt väiksem ning sellega lükkame ümber nullhüpoteesi, mis väitis, et tasandusjärgse kaaluühiku standardhälve on võrdne 1ga. Arvutatud kõrguste standardhälvete leidmiseks on meil esmalt vaja leida parameetrite kofaktormaatriks (Tabel 7). Kõrguste standardhälbed leiame valemist S H =S 0 √ q x x , i i i qx x kus i i on parameetrite kofaktormaatriksi Qxx i-nda rea ja i-nda veeru element ning S0=0.000058 tasandusjärgse kaaluühiku standardhälve. Tehes vastavad arvutused, siis S H =0,0013 S H =0,0015 S H =0,0011 saame 1
tasandusjärgse kaaluühiku standardhälve. kofaktormaatriksi Qxx saame programmist S x =0,002 S y =0,0022 Matrix. Leitud koordinaatide standardhälbed on vastavalt , S z =0,0021 ja . Standardhälbed jäävad maksimaalselt 2,2 mm piiresse ning võib eeldada, et need on usaldusväärsed tulemused. Tabel 6. Kofaktormaatriks Qxx 3.78E-06 -2.61E-08 -1.40E-08 -2.61E-08 4.58E-06 -4.38E-08 -1.40E-08 -4.38E-08 4.14E-06 Järgnevalt leiame mõõtmistulemuste (mõõdetud vektorite) standardhälbed. Selleks on meil vaja mõõtmistulemuste kofaktormaatriksit, mis avaldub kujul Q jj = A Q xx A T . Mõõtmistulemuste standardhälbed valemit S dx =S 0 √q jj , kus qjj on mõõtmistulemuste
annaabi.ee 
