Liigifond - liigid, kes on potentsiaalselt olemas ja vôimelised antud kk-s potentsiaalselt elama. 25. Organitsistlik (Clements) vs individualistlik (Gleason) paradigma sünökoloogias. Clements - organitsistlikud kooslused on superorganismid. Nad evolutsioneeruvad kui superorganismid. Nad koosnevad üksteisega kohastunud liikidest. On diskreetsed. Omavad sarnaseid optimume. Euroopalik. Gleason - kooslused koosnevad sôltumatute liikide segudest. Liigid ei koevolutsioneeru. On pidev. Ameerikalik. Paradigmade vastuolu avaldub viisis, kuidas taimkattetüüpide eristamise ja uurimise metoodike on erinev Ameerikas ja Euroopas. 26. Koosluste ordinatsioon ja klassifikatsioon. 1) Euroopas on tüüpiline klassifikatsioon. Spetsiaalne nomenklatuur - süntaksonoomia, mille pôhiühikuks on assotsiatsioon. 2) Ameerikas kasutatakse ordinatsiooni e. järjestamist, kus vaadeldakse sarnasusi. Eesti metsad alluvad süntaksonoomiale, aga rohumaad mitte
Liigifond liigid, kes on potentsiaalselt olemas ja võimelised antud kk-s potentsiaalselt elama. 25. Organitsistlik (Clements) vs individualistlik (Gleason) paradigma sünökoloogias. Clements organitsistlikud kooslused on superorganismid. Nad evolutsioneeruvad kui superorganismid. Nad koosnevad üksteisega kohastunud liikidest. On diskreetsed. Omavad sarnaseid optimume. Euroopalik. Gleason kooslused koosnevad sõltumatute liikide segudest. Liigid ei koevolutsioneeru. On pidev. Ameerikalik. Paradigmade vastuolu avaldub viisis, kuidas taimkattetüüpide eristamise ja uurimise metoodike on erinev Ameerikas ja Euroopas. 26. Koosluste ordinatsioon ja klassifikatsioon. 1) Euroopas on tüüpiline klassifikatsioon. Spetsiaalne nomenklatuur süntaksonoomia, mille põhiühikuks on assotsiatsioon. 2) Ameerikas kasutatakse ordinatsiooni e. järjestamist, kus vaadeldakse sarnasusi. Eesti metsad alluvad süntaksonoomiale, aga rohumaad mitte
Ajalooliselt on taimekoosluste ökoloogias võidelnud: 1) Organitsistlik paradigma (Clements) kooslused on vaadeldavad superorganismidena ehk koevolutsioneerunud, organiteks on erinevad liigid, üksteisega kohastunud liigid (olemas teatud tööjaotus ja väljakujunenud ressurside jaotus liikide vahel), omavad sarnaseid optimume, Euroopalik. 2) Individualistlik paradigma (Gleason) kooslused koosnevad sõltumatutest liikidest, ei koevolutsioneeru, pidev, igal liigil oma ökoloogiline amplituud, Ameerikalik (järjestav sarnasuse alusel). 26. Eesti metsakasvukohatüüpide klassifikatsioon, tüübirühmad, nende paiknemine mullaniiskuse-viljakuse ordinatsiooniruumis; 1) Kanarbiku, sambliku nõmmemetsad (kuivad, toiteainevaesed männimetsad) 2) Leeskuloo, kastikuloo loometsad, kuusikud, männikud 3) Pohla, mustika palumetsad 4) Jänesekapsa laanemetsad (viljakad metsad)
annaabi.ee 
