Fibrillaarvalgud: sidekoes, luus, nahas, karvas, küüntes. Globulaarvalgud, lahustub vees või verisoola lahuses, mitmekülgne koostis: ensüümid, hormoonid, antikehad. Saamine: · Kõik taimed, osa baktereid ja seeni sünteesivad kõik aminohapped ise. · Loomad sünteesivad osaliselt Asendamatuid aminohappeid, neid inimene saab ainult toiduga, ise ei sünteesi. Neid on 8. Sünteesiradade arvelt hoitakse kokku 10-15% energiast. · Saab toidust ja koevalkudest kehavalke. Ööpäevas 400g lammutame oma kehast aminohapeteks ja tagasi valkudeks. Kõige kiiremini uueneb soole limaskest, maks, pankreas, neerud ja vereplasma valgud. Aeglaselt asenduvad lihaste ja naha valgud. Omadused: · Amfoteersus, · puhverdusvõime (H+ iooni sidumine), · denatureerumine, · madal difusiooni kiirus. Tarbimine: · denatureerumine e. ühindumine, · kalgendumine, · desagregatsioon,
mittesüsivesikuist) teel. See tee energia saamiseks on küll aeglasem kui glükoosi teke glükogeenist, kuid suuremate reservidega, sest lipiidide (rasvkoe) ja valkude varud on organismis märgatavalt suuremad glükogeeni varudest. Glükogeeni varud maksas ja lihastes kokku võivad täiskasvanul maksimaalselt olla kuni 400 g, mis annaks ligikaudu 1600 kcal energiat. Lastel on glükogeeni varud hoopiski väikesed. Kortisooli toimel koevalkudest vabanenud aminohappeid ei kasutata stressi korral mitte üksnes glükoneogeneesi teel glükoosi saamiseks, vaid vajadusel ka kahjustatud kudede asendamiseks. 1.2. veresoonkonna reaktiivsuse suurenemist sümpaatilise närvisüsteemi mõjutuste ja neerupealiste säsihormooni adrenaliini suhtes. See soodustab südame-vereringe kohastumist kudede kõrgenenud nõudmistele hapniku ja toitainetega varustamise suhtes. 1.3
annaabi.ee 
