erinevatel viisidel. Elupuhune uurimine – kõige ideaalsem. Elusas organis enamikel juhtudel keeruline või võimatu, sest organid on hulkraksed, enamasti paksud,valgusele ja elektronkiirtele läbimatud. Nii saab uurida ainult pindmisi rakukihte. Seetõttu ongi vajalik lõikude tegemine, et näha sinna ''musta kasti'' sisse. Võimalused: Konfokaalmikroskoobiga ca 100 µm sügavusele Kahe-footonikonfokaalmikroskoobis ca 1mm sügavusele Erinevad koestruktuurid mõjutavad valgust või elektronkiiri üsna sarnaselt. Seetõttu vajavad värvimist(elupuhusel uurimisel kasutatavad vitaal- ja fluorestsentsvärvid). Et näha lähemalt meid huvitavaid protsesse elupuhuselt, siis kasutatakse sageli in vitro meetodeid. *Tükkeksplantaadid – biopsia(pigem diagnostika) *Kudede kultiveerimine rakkude suspensioonina,koekultuurid, organkultuurid Miinuseks: üldpildi ehk terviku kadumine, seoste lõhkumine ümbritsevatest kudedest, kunstlik
Hüübimise faktorid: graanulid, mis sisaldatakse trombotsüütides. (L, lk25) – Alfa: verseliistakutest pärit kasvufaktorid ja verehüübimises osalevad valgud – faktorid V ja XII, fibrinogeen ja von Willebrandi faktor – Delta: kaltsium, ADP, ATP ja serotoniin – Lambda: sarnanevad lüsosüümidega ja sisaldavad hüdrolüüsivaid ensüüme Ekstratsellulaarne maatriks – rakude väline maatriks – rakude välised koestruktuurid. Эндоте́лий — однослойный пласт плоских клеток мезенхимного происхождения, выстилающий внутреннюю поверхность кровеносных и лимфатических сосудов, сердечных полостей. Vereliistakute tromb: (L, lk 28) Kollageen, von Willebrandi faktor – ekstratsellulaarses maatriksis
annaabi.ee 
