Esseed · "A Hanging" (1931) · "Shooting an Elephant" (1936) · "Charles Dickens" (1939) · "Boys' Weeklies" (1940) · "Inside the Whale" (1940) · "The Lion and The Unicorn: Socialism and the English Genius" (1941) · "Wells, Hitler and the World State" (1941) · "The Art of Donald McGill" (1941) · "Looking Back on the Spanish War" (1943) · "W. B. Yeats" (1943) · "Benefit of Clergy: Some notes on Salvador Dali" (1944) · "Arthur Koestler" (1944) · "Notes on Nationalism" (1945) · "How the Poor Die" (1946) · "Politics vs. Literature: An Examination of Gulliver's Travels" (1946) · "Politics and the English Language" (1946) · "Second Thoughts on James Burnham" (1946) · "Decline of the English Murder" (1946) · "Some Thoughts on the Common Toad" (1946) · "A Good Word for the Vicar of Bray" (1946) · "In Defence of P. G. Wodehouse" (1946) · "Why I Write" (1946)
Arthur Balfour. Tollal olid läänerindel võidukad sakslased. Liitlastel ei jätkunud laskemoona. Sõjavarustusminister Lloyd George pöördus abipalvega Weizmanni poole, kes leiutas lõhkeaine uue tootmisviisi. Professor loobus rikkalikust tasust ja palus: ,,Tehke midagi mu rahva heaks." (Ibid.) Tuhanded juudid astusid vabatahtlikuna Briti armeesse. Nende hulgas oli ka David Ben Gurion, tulevase Iisraeli riigi esimene peaminister. Arthur Koestler kirjeldas Balfouri deklaratsiooni: ,,...dokument, kus üks rahvas lihtsalt lubab teisele rahvale kolmanda rahva maa." (Chapman 1989, 55) Balfouri deklaratsiooni järgi oli Palestiina laiaulatuslik mandaat ehk territoorium, mis hõlmas nii tänapäeva Iisraeli kui Jordaania. Kogu see maa-ala oli seega määratud juutide rahvusliku kodu jaoks. (Ekman 1995, 92) 16
annaabi.ee 
