armastusromaani üks külas teine mõisas. Romaani ,,kui anija mehed külas käisid" keskne episood anija ja kurisoo talupoegade ebainimlik peksmine tallinna turuplatsil 21 juulil 1858 oli samuti abiteost keeldumisest põhjustatud. Romaani ülesandeks on näidata eestlaste põrgimist linna neil aastail ning nende alamuslikku asendit võrreldes saksa linnakodanlusega. Romaan pakub ulatuslikke iseloomustavaid pilte tallinna tolleaegsest elulaadist eriti käsitööliste kekskonnast. Süseelise koestiku moodustab maalt linna pääsenud normehe mait lutsu elukäik mille traagikat põhjustab tema ema ja mõrjsa teotamine aadlike poolt. ,,prohvet maltsvetis" on käsitlemist leidnud talurahva liikumise teisend vormid ümberasumine ja usuvahetus. Viimane omandas 19 sajandi teisel poolel otse hullustuslikud mõõtmed. Romaan pakub traagilisi pilte maltsvetlaste väljarändamisest ja selle eellugudest nagu tõotatud maale viiva valge laeva ootamine lasnamäel mais-juunis 1861 ja maltsvetlaste
seal, kus kogu inimkonna arstiteadus arvatavasti ei teeks midagi, saadab korda see lihtne tütarlaps ime: tema, see rumal Tiina, oli elu saladustele kõige lähemal ja leidis õige tee. Sellel paralleelil peaks ,,Tõe ja õiguse" filosoofias olema küllalt tähtis koht. Tiina kujuneb teiseks pidevaks sidemeks kogu romaani ulatuses. IV-s osas ta toob Karini alateadvusse häiriva noodi ja pole mõjuta Indrekugi suhtes, kuigi ta romaani koestiku jõuna on täiesti latentne. Romaani V-s osas ta toob Vargamäele uue vaimse jõu, mis seal seni oli võõras: omakasupüüdmatu headuse. Ja see viib uude arengujärku Vargamäe ,,rikutud vere". Ta toob kaasa veel salapärasust, pinevust ja lõpuks positiivse lahenduse kogu romaanile. Kunstlikuks võtteks peab liigitama vana Pearu fantaasia, et lollakas Eedi peab Tiina juures katsetama isakssaamist. Kuigi Pearu on veidrik, ometi ta oleks pidanud leidma mingi tavalisema ja kindlama tee, et
annaabi.ee 
