transplantatsiooni- ehk koesobivusantigeenid. Kudede individuaalset erinevust uuriti hiirte nahatransplantaatide abil, mis viis suure koesobivuskompleksi MHC (histocompatibility) molekulide avastamiseni. Need molekulid võtavad osa antigeeni esitlemisest T-lümfotsüütidele. Koesobivusgeenid paiknevad pindmiselt rakumembraanidel, moodustades vähem kui ühe protsendi membraanist. Oma keemiliselt koostiselt on nad glükoproteiidid. Koesobivus- ehk transplantatsiooniantigeene leidub organismi rakkudes erinevalt. Kõige enam on neid lümfoidses koes: põrnas, lümfisõlmedes, edasi maksas, kopsudes, siis soolestikus, neerudes, südamelihases, aordis ja ajus. Suure praktilise tähtsusega on see, et transplantantsiooniantigeenid vastavad leukotsütaarsetele antigeenidele, so. lümfotsüütide pinnal paiknevatele kudede individuaalsust määravatele antigeenidele HLA (Human Leukocyte Antigen)
koesobivusantigeenidega (MHC II) ; *abistaja-lümfotsüüdid toodavad rakumediaatoreid ehk lümfokiine - Mälurakud: neil on pikk eluiga, tagavad efektiivse ja kiire immuunvastuse antigeeni korduval organismi sattumisel NK-LÜMFOTSÜÜDID – suutelised hävitama kasvajarakke, viiruste ja algloomadega rakke ja antikehadega kattunud rakke 2. Kolm immuunsüsteemi põhiomadust 1. Immuunsüsteem peab vahet tegema oma ja võõra vahel: MHC (koesobivus antigeenid) ; ehk tagada organismi stabiilne sisekeskkond 2. Spetsiifilisus ehk spetsiifiline vastus kindlale haigustekitajale 3. Mälu – et uuel kokkupuutel sama võõrainega oleks immuunreaktsioon kiirem ja tugevam kui esimesel kokkupuutel 3. Immuunsüsteemi mehhaanilised barjäärid Nahk Lima Ripsepiteel Maohape ja sapp Kudede tropism – retseptori olemasolu ja sobivus teatud mikroobide adhesiooniks
Viljatuse põhjused 1) 40% mehepoolsed põhjused. Nt. spermide täielik puudus, spermatogeense epiteeli rakkude muteerumine. Nt. radioaktiivsele kiirgusele. Nt. põletikud suguteedes. 2) 40% naisepoolsed põhjused. Nt. munarakkude genotüüpide pöördumatu liikumine. Nt. munajuhade kitsenemine, armistumine, umbumine. Nt. spermide hukkumine naise suguteedes: immuunvastus, liighappeline keskkond. 3) 10% bioloogiline sobimatus. Põhjuseks koesobivus, antigeenid. 4) 10% - ? Viljatusravi: 1) Olemasolevate füsioloogiliste funktsioonide stimulatsioon. (naistel hormoonmõjutused, mis soodustavad ovulatsiooni. 2) Kunstlik kehasisene viljastumine. 3) Kunstlik kehaväline viljastamine. Viljastumise bioloogiline tähtsus 1) Taastatakse diploidsus 2) Teoreetiliselt ja/või reaalselt määratakse organismi sugu 3) Viljastamisel tagatakse pärilik muutlikkus, toimub vanemate kromosoomistike ühinemine.
annaabi.ee 
