eemale tõmmata ühe reisija käest, mida ta lakkus arvates et see on vesi. Hiljem jätkub Alandi hullumeelsus, kui ta mõtleb kodust ja saunast ning puhastest linadest. Ta läheb paadi äärele ning taipab, et seal pole sugugi tema hoov kuid keegi paneb talle jala ette ja ta lükatakse merre. Mees kes seda tegi, oli Andrus Sipria, kes veel naeris, et vajus kohe põhja nagu kivi. Enda teo õigustamiseks oli tal kolm põhjust kättemaksuks liiga soolase singi eest, tegu oli juhtunud koerusest ja ei suutnud end takistada enne kui asja korda saatis ning peamiseks põhjuseks tõi suure inimarmastuse. Pärast seda tegu satub tema teele ka Kurba, kes on peaaegu teadvusetu ning Sipria mõtleb, et kas tema kätte on antud ka teine elu millest vabaneda ja mille kaudu paati kergendada. Kui ta aga eemale kutsutakse ja tööle pannakse, et paadist vett välja visata, siis mõtleb ta veel enda lõhestunud isiksusest.
ning seejärel kristlike talupoegade poolt korraldatud tõelise nõiasabati ohvriks. Koos oma lähikondlastega esindab ta aga seda tervet mõistust, mis paneb onu Vootelet alatasa Ülgasega vaidlema: "On hoopis põnevam mööda metsa kõndida, kui sa võid endale ette kujutada, et iga puu sees elab väike puuhaldjas ning terve metsa eest kannab hoolt metsaema. See hoiab tagasi lapsi, kes muidu lihtsalt koerusest oksi murraks ning puid vigastaks. Aga me ei saa nende vanade lugude pärast lolliks minna ja hakata hunte noaga tükeldama". Seades selle justkui eelreligioosse maailma oma ideaaliks, saab "Ussisõnadest" suuresti just ateistlik kirjavara. Neid kahte teost võib pidada ka ühiskondlikult olulist sõnumit kandvateks. Neid süviti lugedes mõistame, et tegemist ei ole lihtsa meelelahutuskirjandusega, vaid millegi palju rohkem sügavamõttelisega. Nad mõlemad kannavad omaette sõnumit
annaabi.ee 
