Kurb on ka see, et regulaarsed suitsetajad hakkavad järjest rohkem suitsetama. Regulaarseteks suitsetajateks loetakse selliseid suitsetajaid, kes suitsetavad vähemalt ühe sigareti nädalas. Nimelt suurenes regulaarselt suitsetavate noorte poolt tarvitatavate nädala sigarettide arv aastatel 1992...1996 keskmiselt 15-lt 37-ni. Maksimaalne aga 70-lt 140-ni. Eriti murettekitavaks on noorte tütarlaste rohke suitsetamine. Kui varem peeti selleks "halvemaks" pooleks ikka poisse ja kõik koerused püüti nende kaela veeretada, siis 1996. aasta uuringutest selgus, et suitsetavate tütarlaste hulk on ligikaudselt sama suur kui suitsetavate poiste hulk. Praktikast on teada, et inimene, kes juba 15-aastaselt suitsetab, muutub väga suure tõenäosusega varem või hiljem regulaarseks suitsetajaks. Teismelistest suitsetajatest jääb täiskasvanueas kirglikeks suitsetajateks umbes 80%. Millised aga sünnivad selliste suitsetavate emade-isade lapsed? Ja milline saab olema nende edaspidine elu
haiguse, mis võib lõppeda ka surmaga. Järgnevatest uuringutest selgus aga see, et umbes kolmandik suitsu proovinud laste vanematest ei usu, et nende laps on seda teinud. Kurb on ka see, et regulaarsed suitsetajad hakkavad järjest rohkem suitsetama. Regulaarseteks suitsetajateks loetakse selliseid suitsetajaid, kes suitsetavad vähemalt ühe sigareti nädalas. Eriti murettekitavaks on noorte tütarlaste rohke suitsetamine. Kui varem peeti selleks "halvemaks" pooleks ikka poisse ja kõik koerused püüti nende kaela veeretada, siis 1996. aasta uuringutest selgus, et suitsetavate tütarlaste hulk on ligikaudselt sama suur kui suitsetavate poiste hulk. Praktikast on teada, et inimene, kes juba 15-aastaselt suitsetab, muutub väga suure tõenäosusega varem või hiljem regulaarseks suitsetajaks. Teismelistest suitsetajatest jääb täiskasvanueas kirglikeks suitsetajateks umbes 80%. Millised aga sünnivad selliste suitsetavate emade-isade lapsed? Ja milline saab olema nende edaspidine elu
annaabi.ee 
