Rumeenia Jaanika Priimägi Tallinna Teeninduskool PK-12PE Üldandmed Pindala:238 391 km2 Rahvaarv:21,7 milj. Pealinn:Bukarest Pealinna elanike arv:2,1 milj. Keel:Rumeenia,Ungari Raha ühik:Leu (RON) Sümbolid:Rahvuslill on koerkibuvits. Geograafiline asend Rumeenia asub Musta mere läänerannikul, Euraasia mandri lääneosas. Naaberriikideks on lõuna poolt Bulgaaria, põhja poolt Ukraina, ida poolt Cshisinau ja ida poolt Ungari. Rumeenia loodus Mäed katavad Rumeenia pinnast umbes 30%. Tuntuimad on Karpaadid ja Alpid. Rumeenia asub parasvöötme mandrilises kliimas. Suvel kuum, talvel väga külm. Mets katab 26,3% kogu maast. Looduskaitse all on rohkem kui 500 ala.
Rumeenia Rumeenia on riik Kagu-Euroopas Musta mere läänerannikul, lõunapiiriks on Doonau jõgi. Riik piirneb põhjast ja kirdest Ukrainaga, lõunast Bulgaariaga. Info ja sümbolid Seaduslik kord: vabariik Pealinn: Bukarest Pindala: 238 391 km2 Riigikeel: rumeenia Rahvaarv: 9 042 936 (2011) Iseseisvus: 9. mai 1877 Rahaühik: leu (RON) Rahvuslill: koerkibuvits Pinnamood Umbes 30% riigi territooriumist katavad mäed. Peamised ahelikud on Ida-Karpaadid ja Transilvaania Alpid. Mägede ümber on küngaste ja kiltmaade alad Siseveekogud Pikim jõgi on Doonau, mis voolab 1075 km pikkuselt läbi Rumeenia territooriumi Musta merre. Suuremad jõed on Jiu, Olt, Argeþ ja Ialomia, mis kõik voolavad läbi Valahhia tasandiku.
aastal lahkus NSV Liidu sõjavägi Rumeenia Rahvavabariigi pinnalt. Nicolae Ceauþescu valitsusaeg saabus 1967 aastal ning kestis kuni 1989. aasta revolutsioonini, 25. detsembril 1989 hukati armee poolt Ceausescu ja tema naine. 1991. aastal võeti vastu demokraatilk põhiseadus ning taassõlmiti suhted Eestiga (eelnevalt 1921. aastal). Nimi, kool,klass 7 KULTUUR Rahvussümboolika Rahvuslill on koerkibuvits. Rumeenia riigi- ja rahvuslipp on trikoloor, mis koosneb kolmest võrdsest vertikaalsest laiust, varda poolt loetuna sinine, kollane ja punane. Lipu eeskujuks on prantsuse lipp, kuid sellel on Moldova ja Valahhia sümboolsed värvid. Sinine tähistab taevast, kollane viljapõlde ning maavarasid ja punane rahva vaprust ja valatud verd. Nendel värvidel on pikk ajalugu, kuid viimati on niisugune lipp ametlikult kasutusele võetud 27. detsembril 1989
lühikest aega. · Mõnede liikide (kadakas, lodjapuu, kontpuu) seemned on pika puhkeperioodiga ja idanevad raskesti. 27.04.2016 Marje Kask 12 Seemnetega paljundatakse: · pookealuseid viljapuudel (õunapuul kasutatakse´ Antonovka´ seemneid, harilikul ploomipuul haralise ploomipuu ja kirsipuudel lõhnava kirsipuu seemneid, kultuurpihlakal hariliku pihlaka seemneid) roosidel (koerkibuvits), sirelite (ungari sirel, harilik sirel, liguster) okaspuuvormidel (harilik kuusk, harilik mänd, harilik elupuu) pookealuseid; · hekitaimi (magesõstar, viirpuud, läikiv tuhkpuu, harilik elupuu, harilik ja thunbergi kukerpuu, harilik liguster, kurdlehine roos, harilik lumimari, suur läätspuu, harilik põisenelas, laukapuu, jalakas, must aroonia; · suurte puude liike, millel sordiomadused ei ole tähtsad (harilik pärn,
annaabi.ee 
