Kz. Kaks esimest valemit tähendavad ühte ja sama – mingi indiviid on inimene, kaks viimast tähendavad samuti ühte ja sama – mingi indiviid on koer. Ent see ei tähenda, nagu x tähistaks inimest või nagu y tähistaks koera. Alles koos predikaatsümboliga saab muutujat x interpreteerida inimeseks või koeraks. Nt valem Ix & Kx näitab, et x on inimene ja koer ühekorraga. Valem Ix & Kz näitab, et selles valemis on x inimindiviid ja z on koerindiviid, ning valem Iz & Ky näitab, et selles valemis on z inimindiviid ja y on koerindiviid. Tabel 8.2. Armastusseosest inimeste vahel, kuid baashulgaks on universaalhulk. Tähistused: Rxy – x armastab y-it, Ix – x on inimene. Kõik armastavad kõiki: ∀x [Ix → ∀y (Iy→ Rxy)]. Keegi ei ela armastuseta: ∀x [Ix → ∃y (Iy & Rxy)]. On keegi, kes armastab kõiki: ∃x [Ix & ∀y (Iy→ Rxy)]. On keegi, keda kõik armastavad: ∃y [Iy & ∀x (Ix→ Rxy)].
Kz. Kaks esimest valemit tähendavad ühte ja sama mingi indiviid on inimene, kaks viimast tähendavad samuti ühte ja sama mingi indiviid on koer. Ent see ei tähenda, nagu x tähistaks inimest või nagu y tähistaks koera. Alles koos predikaatsümboliga saab muutujat x interpreteerida inimeseks või koeraks. Nt valem Ix & Kx näitab, et x on inimene ja koer ühekorraga. Valem Ix & Kz näitab, et selles valemis on x inimindiviid ja z on koerindiviid, ning valem Iz & Ky näitab, et selles valemis on z inimindiviid ja y on koerindiviid. Tabel 8.2. Armastusseosest inimeste vahel, kuid baashulgaks on universaalhulk. Tähistused: Rxy x armastab y-it, Ix x on inimene. Kõik armastavad kõiki: x [Ix y (Iy Rxy)]. Keegi ei ela armastuseta: x [Ix y (Iy & Rxy)]. On keegi, kes armastab kõiki: x [Ix & y (Iy Rxy)]. On keegi, keda kõik armastavad: y [Iy & x (Ix Rxy)].
annaabi.ee 
