nahakurdudega. Eesmine lõpusepilu taandunud hingatsiks. Üle keha nahahambad N: haid, raid 8 Haid – käävjas keha, heterotserkne sabauim, palju teravaid hambaid, enamasti röövkalad N: saaghai Raid – keha dorsoventraalselt lamendunud, saba piitsjalt peenike, suured peaga liitunud rinnauimed, väikesed hambad. N Mõrtsukhai, tömpnina-hallhai, liivhai, vaalhai, koerhai, harilik saagrai/hai ehk saagkala KLASS KIIRUIMSED rohkesti luid, ujupõis, uimi toetavad luulised või sarvjad kiired, nahas tõelised soomused, puudub hingats, lõpusepilude vaheseinad taandunud, südames arterioossibul N ogalik, ronikala Kehakuju tüübid:• Süstjas ehk torpeedokujuline (tuun, makrell, mõõkkala, heeringas, kilu)• Nooljas (haug, tuulehaug, barrakuuda).• Lateraalselt lamendunud (latikas, kuukala)•
kujuga (ogaga) soomuseid, mis osalt muundunud hammasteks või uimeogadeks. Lõpuspilud, 1-7 paari, avanevad eraldi pea külgedel (teistel kaladel on peidus lõpuskaane all). Ninasõõrmed paarilised, pole neeluga ühenduses. Ujupõit ei ole. On kloaak. Enamasti röövloomad, aga suurimad liigid filtreerivad planktonit nagu vaalad. Elavad meres, vaid mõni üksik suurtes jõgedes. Lahksoolised, paarituvad. Munad on suured, kinnitatakse põhjale või arenevad ema sees. Moonet ei ole. N: hallhai, koerhai. Luukalad - Toes luustunud, säälhulgas lõpusekaaned ja uimekiired. Seljakeelik säilinud kas tervena või siis tükkidena selgroolülide vahel. Soomused lamedad. Suu luudel päris hambad. Lõpusekaartel piid ja lehekesed. Keha erikaalu vees reguleerib ujupõis. Munade viljastamine enamasti kehaväline, vastne toitub pärast koorumist rebukotist. Kaks alamklassi: Kiiruimsed, kuhu kuulub valdav enamik kaasaegseid liike.Uimede, ka paarisuimede kiired enam-vähem paralleelselt alusele kinnitunud
annaabi.ee 
