Andmebaasiga lähemaks suhtlemiseks aitab Database Exploreri nimeline abivahend. Sealtkaudu saab öelda, et soovin luua oma andmebaasi uue tabeli andmete hoidmiseks. Relatsiooniline andmebaas nagu SQL Server hoiabki kõiki andmeid tabelites. Esimeses ja lihtsamas lähenduses on andmebaas andmetabelite komplekt, igas tabelis olemas read ja veerud. Kõigepealt luuakse veerud, märkides neile ära nime ja tüübi. Siinses võimalikult lihtsas näites püüame veebilehel näidata koeri, igaühel koeranimi ja sünniaasta. Lisaks on andmebaasitabelite juures poolkohustuslikuks tulbaks identifikaatortulp, näiteks nimega id. Miks see vajalik? Kes näiteks Exceli tabeleid loob, sel tulevad reanumbrid automaatselt. Saab alati selgelt öelda, et vastav tekst on millises reas ja millises veerus. Andmebaasitabelites aga sellisel kujul reanumbreid ei hoita. Isiku identifitseerijaks võib olla näiteks isikukood. Need aga ei lähe sugugi mitte järjest. Küll aga on andmetabelite juures
Et andmeid kusagil hoida oleks, selleks loome App_Data-nimelisse kausta sisse SQL Serveri andmebaasi. Nagu valikutest näha, oleksid teisteks võimalusteks tekstifail ning XML-fail. Siin näites andmebaasifailile nimeks koertebaas.mdf. Esimeses ja lihtsamas lähenduses on andmebaas andmetabelite komplekt, igas tabelis olemas read ja veerud. Kõigepealt luuakse veerud, märkides neile ära nime ja tüübi. Siinses võimalikult lihtsas näites püüame veebilehel näidata koeri, igaühel koeranimi ja sünniaasta. Lisaks on andmebaasitabelite juures poolkohustuslikuks tulbaks identifikaatortulp, näiteks nimega id. Miks see vajalik? Kes näiteks Exceli tabeleid loob, sel tulevad reanumbrid automaatselt. Saab alati selgelt öelda, et vastav tekst on millises reas ja millises veerus. Andmebaasitabelites aga sellisel kujul reanumbreid ei hoita. Isiku identifitseerijaks võib olla näiteks isikukood. Need aga ei lähe sugugi mitte järjest
annaabi.ee 
