Kus nad elavad? Millest nad toituvad? Kuidas nad paljunevad? Kirbu kahjulikkus loodusele ja inimesele Huvitavat Kokkuvõttev lünktekst Kuhu kuulub kirp? Kirbud on putukad, kes kuuluvad: loomade riiki lülijalgsete hõimkonda putukate klassi kirbuliste seltsi Kes on kirbulised? Kirbulised on parasiidid Maailmas on neid umbes 2400 erinevat liiki Umbes 70 neist on Kesk-Euroopas Eestis on väga tavalised koerakirp ja kassikirp, haruldasem aga inimesekirp Suurim kirp Eestis on kuni 5 mm pikkune mutikirp Kirbuliste iseloomulikud tunnused Kirpude pea, rindmik ja tagakeha on üksteisega kokku kasvanud Pikkus on 1,5 kuni 4,5 mm Tundlad on suhteliselt lühikesed ning silmad vähe arenenud Suised on pistmistüüpi ja alla suunatud Neil on tugevad jalad, mis on kohastunud hüppamiseks Kus nad elavad? Kirbud elavad nö oma “peremehe kehal” Millest nad toituvad?
Kõik kirbud on imetajate ja lindude ektoparasiidid. Valmikute toiduks on peremeeste veri, mille saamiseks kirbud tema naha läbi hammustavad ja siis tekkinud augu kaudu imevad. Kirpude külgedelt lamenenud keha võimaldab neil osavalt peremehe karvade või sulgede vahel liikuda. Tavaliselt eelistavad kirbud mingit kindlat linnu- või loomaliiki, kuid õiget peremeest pole parasjagu leida, võivad nad imeda ka teiste loomade verd. Näiteks ründavad inimest sageli kassikirp ja koerakirp. Inimesekirp on seoses keskküttega majade kasutuselevõtuga hoopis havemini esinev ja kantud punasesse raamatusse. Kirbud võivad pikka aega nälgida, peaaegu aasta. Kui kirpe hoiti vaid detriidiga täidetud ruumis, kus neil polnud võimalust verd imeda, pidasid nad vastu poolteist aastat. Hüppevõime on eri liikidel erinevalt arenenud. Sellistel kirpudel, kelle peremeheks on aktiivselt ringi liikuvad, kindla pesakohata loomad nagu näiteks koerad ja kassid, on
Selts Prussakalised Liikide arv Eestis 5 liiki Silmad liitsilmad Suised mälumissuised Tundlad pikad harjastega kaetud tundlad Jalad 6 jalga Tiivad eestiivad, kattetiivad, tagatiivad Areng(moondeta/vaeg-või täismoone) vaegmoone Lõimetishoole puudub Toitumine kõigesööjad Enesekaitse haisunäärmed metsprussakas,harilik Esindajad(2) prussakas Sihktiivalised Ühepäevikulised 39 liiki 45 liiki enamasti 3 täppsilma turbansilmad, täppsilmad hüppejalgadeks muundunud tugevad tagajalad haukamissuised hüppejalgadeks muutunud ...
kuuse-kooreürask muundunud ja taandarenenud puruvana haukamissuised või Suur-punasuru alahuulekobijad leinaliblikas haukamis- või libamistüüpi meemesilane vapsik kohastunud pistmiseks ja vereimemiseks toakärbes või lihtsalt vedela toidu vastuvõtuks laulusääsk pistmistüüpi, suunatud alla. koerakirp kassikirp
4. selge nagu seebivesi_____________________________ 5. väriseb nagu haavaleht, tallesaba____________________________ 6. must nagu öö, karusitt______________________________ 7. vaene nagu kirikurott______________________________ 8. kadunud nagu vits vette____________________________ 9. kõveras nagu koerakirp___________________________ 10. kaval nagu rebane, kapsauss_____________________________ kassipoeg, vaha, purikas, haavaleht, kapsauss, vits vette, kass, samet, karusitt, rebane, koerakirp, kirikurott, tallesaba, öö, siid, seebivesi В 1. laisk nagu porikärbes, lambasoolikas______________________________ 2. paljas nagu porgand, püksinööp_____________________________ 3. aeglane nagu tigu____________________________ 4. haiseb nagu tõhk, sikk_____________________________ 5. näljane nagu hunt_____________________________ 6. tujukas nagu aprillikuu ilm____________________________ 7. kõhn nagu piitsavars, pilbas______________________________ 8
liikumiselundeid). Parasiidid on palju viljakamad kui peremeesorganismid. Parasiidid elavad peremehe organismis, taimede pinnal, või loomade kehal. Näiteks, taimedel lehetäid, lehekirbud. Loomade karvades ja lindude sulgedes ka täid ja kirbud, kes toituvad peremees organismi verest. Imetajate kehal parasiteerib, nt puuk, lutikas, kes tulevad sinna ainult vereimemise ajaks. Osa parasiite on seotud kindla taime või loomaliigiga, nt koerakirp,kassikirp. Pole leitud selliseid parasiite, kes võiksid elada nii taimedel, kui loomadel ___________________ Inimesed tunnevad toidupuudust riikides, kus elanikkond kasvab kiiresti, nt Aafrika, India, Pakistan jne. Seal kasvatatakse põllumajandussaadusi või hangitakse muul viisil toitu küllalt algelisel moel. Tänapäevalgi kasutatakse seal igipõliseid toidu hankimise või kasvatamise viise, kuid nendest enam ei piisa, et varustada aina suurenevat hulka inimesi toiduga