Täis sära on , kogu linn ja maa, kuusel küünlad vilguvad. Kõige uhkem kuusk on , Raekoja platsil, nii valge,ehtene. Imetleme,silitame, rõõm südameis. Koju kaasa , tema ilu toome , terveks aastaks, tuju loome. Jõuluaeg käes Jõuludel päkapikk väike su akna taga istub, ja kinkidest mõtleb ning suur on isu, sest pannkoogid valmivad, laps seniseid kinke lahti kisub, kuid ei jaksa ikka jõulumeest oodata pisut. Õde ootab lillat lipsu, aga vend hoopis koerakest Pitsu. Ema ootab köögiserviisi, kuid isa soovib komme toonide viisi. Jõulumees siis lõpuks tuleb, kaua on oodatud teda. Ja koti teeb lahti ja kudeb, seal konnake väikene juba. Jõuluõhtu Juba ammu toodi tuppa kuusk, mõeldi jõuludest, ei miskist muust. Täna juba see päev on käes, juba jälle jõuluvana näeb. Rõõmuga võeti vastu kinke. Saadi raamatuid, saadi sinke. Kuid nüüd on jälle jõulud läbi, vaata! Seal on käbi.
toas ei ole. Samuti on valgust andev lamp sellel tööl positiivsuse märgiks. Nerva ,,Tibutab" Vastupidiselt eelmise tööga on see teos pigem nukker. Teosel on näha valgeid puid süngel taustal ja esiplaanil vanaprouat vihmavarju alla peidetult, mis viitab kurbusele ja halvale meeleolule. Samuti viitab negatiivsele meeleolule ka vihmasadu terve teose vältel. Samas on ka pildil rõõmsamaid kohti. Nendeks on laternapost, mis valgustab vanamemme ja tema koerakest ja muidugi ka lõbus koerake, kes ei lase ennast väikesest vihmast häirida. Navitrolla (kodanikunimega Heiki Trolla) on eesti maalikunstnik. Lapsepõlves elas ta Navi külas, millest tuleb ka tema kunstnikunimi. Noorena õppis ta kohaliku graafiku juures joonistamist ja maalimist. Aastal 1993 alustas ta tegevust professionaalse kunstnikuna. Ta sai kiiresti populaarseks oma naivistliku joonistamisstiili tõttu. Navitrolla kunsti on liigitatud küll naivismi, küll sürrealismi äärealadele
900 eKr. Samas ürikus oli kirjas, et see koeratug on pärit Melitase saarelt ehk praeguselt Meledalta saarelt Aadria meres. Esimene kirjeldus nendest väikestest valgetest koertest pärineb Kallimachose sulest 230 aastat eKr. Samuti mainis Aristoteles (384 - 322 eKr.) omaaegses koerte loetelus väikesekasvulist koerakest, keda ta kutsus nimega "canis melitenses". Seda koera tunti vanas Roomas kui pereemandate lemmikut. Malta koer on kogu maailmas levinud ja populaarne koeratug. Tu nimetus "Malta koer" viitab sellele, et ta on pärit Malta saarelt. Siiski arvatakse rohkem, et ta on pärit hoopis Itaaliast. Sna maltalane on tulnud snast turvapaik vi snast malat, mis tähendab sadamat
Tiina ehmus. Ta ei teadnud, kuidas palli tiigist kätte saada. Vesi oli sügav, aga Tiina ei osanud veel hästi ujuda. Seetõttu otsustas Muki ise palli veest välja tuua. Ta hüppas vette ja hakkas kiiresti palli poole ujuma. Tiina kartis, et Muki võib sügavas vees ära uppuda. Ta pani käed silmade ette ega julgenud koerakese poole vaadatagi. Õnneks sai Muki palli veest kätte. Ta haaras selle hambusse ning ujus kaldale. Nii saigi Tiina oma palli tagasi. Tüdruk tänas Mukit ja kallistas koerakest õnnelikult. Muki liputas suurest rõõmust saba. Tal oli hea meel, et oma sõpra aidata sai. Vanatädi lugu Oli ilus talvepäev. Päike paistis ja maad kattis valge lumi. Mati ehitas aias vahvat lumememme. Ta veeretas suurt palli. Kati mängis ka õues. Ta tegi lumememmele kätt. Eemalt tuli vanatädi. Vanatädi tuli poest. Tal oli raske poekott käes. Väljas oli väga libe ja vanatädi kukkus ning kõik tema toiduained veeresid laiali. Prillidki kukkusid eest ära. Mati ehmus
annaabi.ee 
