.. oht. 5. Kasutusel olevad, ehk... esemed 6. 7. vertikaalselt loodis prussid või palgid mõlemal pool seina, mis on seotud seina läbivate poltidega. 8. Maja osa, mis kaitseb sademete ja päikse kiirguse eest. 9. 10. Tapp, mille ots on kalasaba kujuga. 11. .....nimetatakse tavaliselt teadliku ehitamise tulemust mille ulka kuuluvad hooned ning näiteks sillad, tunnelid ja tammid. 12. Eestis praegusel ajal enimlevinud ..... ümarpalgi puhul on koerakaelatapp 13. Tehtud töö üle vaatamine. 14. soovitav puud langetada talvel, kevadel kohe sulailmadega palk koorida ja korralikult.... (materjal oleks vähemalt 50cm kõrgusel maapinnast ja palkide vahele oleks piisav tuulutus. 15. .....põhjustab palkide kokku tõmbumine (mahuline kahanemine) kuivamisel ja puidu kokku surumine. 16. Tuleb palgile sisse lõigata et palk oleks kuiv. 18. Tapp ehk palgi ... 19. Ehitise alumine osa mille kaudu ehitise koorumus kandub alusele. 20. Osa katusekonstruktsioonist
Soovitav on teha palgi jätkamine tapis. Palke või jätkata ka ühendades palgi otstesse tehtud erinevate lõigete abil. Hoone nurkades ühendatakse palgi nurgatapiga. - Nurka, kus palgiotsad ulatuvad üle ristseina nimetatakse mustnurgaks, pikknurgaks või ristnurgaks. - Nurka, kus palgiotsad lõpevad ristseina tasapinnas nimetatakse puhasnurgaks või lühinurgaks. Tüübid: - Koerakaelatapp - Sadultapp - Järsknurk - Norra tapp - Mõõgatera nurk Püstpalksein Püstpalkseina ehitamine on kergem kui rõhtpalkseina tegemine. Palgid on kandiliseks tahutud ja seina enamus palke on püstises asendis. Maja nurkades on diagonaalpalgid. Põranda- ja laetalade kohal on kaks ristpalkrida talade sidumiseks ja püsti hoidmiseks.
pikkuseid puitdetaile 75 Rõhtpalksein Hoone nurkades ühendatakse palgid nurgatapiga. Nurka, kus palgiotsad ulatuvad üle ristseina nimetatakse mustnurgaks, pikknurgaks või ristnurgaks. Nurka, kus palgiotsad lõpevad ristseina tasapinnas nimetatakse puhasnurgaks või lü lühinurgaks. Tüübid: koerakaelatapp e. eidenurk; sadultapp; järsknurk; Norra tapp; kalasaba tapp; mõõgatera nurk. 76 38 Rõhtprusssein Rõhtprussseinad valmistatakse täisprussist või liimitud prussidest valmistatud elementidest, mille ülemisse ja alumisse serva on freesitud ühe- või kahekordne sulund. Prusside paksus on 8-12cm
Soovitav on teha palgi jätkamine tapis. Palke või jätkata ka ühendades palgi otstesse tehtud erinevate lõigete abil. Hoone nurkades ühendatakse palgi nurgatapiga. - Nurka, kus palgiotsad ulatuvad üle ristseina nimetatakse mustnurgaks, pikknurgaks või ristnurgaks. - Nurka, kus palgiotsad lõpevad ristseina tasapinnas nimetatakse puhasnurgaks või lühinurgaks. Tüübid: - Koerakaelatapp - Sadultapp - Järsknurk - Norra tapp - Mõõgatera nurk Püstpalksein Püstpalkseina ehitamine on kergem kui rõhtpalkseina tegemine. Palgid on kandiliseks tahutud ja seina enamus palke on püstises asendis. Maja nurkades on diagonaalpalgid. Põranda- ja laetalade kohal on kaks ristpalkrida talade sidumiseks ja püsti hoidmiseks.
Tööstuslikus tootmises on palke võimalik jätkata ka sõrmjätku abil, mille abil võib toota kuni 12 m pikkuseid puitdetaile. Hoone nurkades ühendatakse palgid nurgatappidega. · Nurka kus palgiotsad ulatuvad üle ristseina nimetatakse mustnurgaks pikknurgaks või ristnurgaks. · Nurka, kus palgiotsad lõpevad ristseinaga nimetatakse puhtaks nurgaks või lühinurgaks. Tappide tüübid · Koerakaelatapp e eidenurk · Sadultapp · Järsknurk · Norra tapp · Kalasaba tapp (puhasnurkadel) · Mõõgatera nurk Rõhtprusssein Rõhtprussseinad valmistatakse täisprussist või liimitud prussidest valmistatud elementidest, mille ülemisse ja alumisse serva on freesitud ühe või kahekordne sulund. Prusside paksus on 8-12 cm. Rõhtprussidest võib valmistada ja seina, kus kahe prussikihi vahel on lisasoojustus.