• Yakushimal on mitmeid ürgmetsi, mis koosnevad peamiselt jaapani seedritest(Jomon Sugi). • Saarel on üle 50 liigi endeemilisi lilli, eriti rododendroneid, lisaks on sadu haruldasi sammaltaimi ning puid. maliigid • Suurtest loomadest elavad saarel jaapani makaagid -ja hirved. • Levinud loom, kuid võõrliik on Yakushimas ka jaapani pesukaru(tanuki). • Saarel elavad ka jaapani nirgid • Saar on koelmuala rändavatele merikilpkonnadele ning leidub ka delfiine. • Rannikualadel on korallirahnud. mtegevus • Populatsioon on 13,000 • Traditsioonilised majanduse alustalad olid metsandus, puidutoodete eksport ja kalandus. • Apelsinide kasvatamine, Shōchū destilleerimine ning turism on hetkel peamised sissetulekuallikad. • Üle poole Yakushima saarel kasutatavast elektrienergiast on saadud hüdroenergiast. Üle
Siin on ka ilmseim ülepüük. Ahvenavaru on tugeva püügisurve all v.a. Vaindloo saare ümbrus · KOHA saak 100 t. Esineb arvukamalt Pärnu lahes, kus on aastaid kasutatud kunstkoelmuid. Iseloomulik on suur püügikoormus, mida võimendab juveniilsete ja alamõõduliste püük. (Kalurid kaotavad tegelikult selle tõttu ca 4 miljonit EEK aastas · MERITINT saak aastas 200 t. Arvukus kõigub tsükliliselt, koelmudnPärnu jões. Varasem oluline koelmuala Pärnu laht on tähtsuse minetanud · MERISIIG saak 27 t. Hetkel on arvestatav vaid Ruhnu saare ümbruse populatsioon · HAUG 2004.a. 48 t, arvestatav Väinameres, mujal rannikumeres on sigimistingimused halvenenud.. Koeb magedas vees, mille soolsus ei ületa 1,5 %o. · ANGERJAS 2004.a. 16 t. Euroopa rannikule jõudvate klaasangerjate hulk on katastroofiliselt vähenenud kannatab nii meres kui sisevetes tugeva püügisurve all.
kehtestati olulisemate lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ja nende veekogude vee kvaliteedi- ja kontrollinõuded.20 3. VEEHOID Keskkonnaministri 15. juuni 2004. a määrusega nr 73 kinnitati veekogud või nende lõigud, mis kuuluvad lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse. Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse kuuluvatel veekogudel või jõelõikudel on keelatud koelmuala kaitseks uute paisude rajamine ja olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset. Keelatud on ka veekogu loodusliku sängi ja hüdroloogilise reziimi muutmine. Suplusvee kvaliteedi nõuded on antud Vabariigi Valitsuse 25. juuli 2000. a määruses nr 247 Tervisekaitsenõuded supelrannale ja suplusveele. 3.3.2 Täiendavad meetmed Maapinnalähedase veekihi vett kasutatavate veehaarete
annaabi.ee 
