kuni 16. Sajandini. 1517. Algab Saksamaal Lutherlus.Eestisse jõuab 1523. Põhiliselt jõudis linnadesse. Sakslastest linnakodanikud võyavad lutherluse kõigepealt omaks. Katoliikluses oli üks jumal, pühakud, pühakute päevad, pühakute kalender, kloostrid, reliikviad, missa, teenistus toimus ladina keeles, 7 sakramenti, surnuaiad olid linnades sees. Lutherlus oli emakeeles, kolm sakramenti. 1525 ja 1535- esimesed eestikeelsed raamatud – wanradt ja Koelle. Niguliste pühavaimust. Pöördepunktid Eestis: 1) Ristisõjad- uus usk, kaotati maa ja vabadus 2) Jüriöö ülestõus – muutushaldusjaotus, Taani kaotas oma ala. 3) Reformatsioon – esimene eestikeelne kirjasõna, 17. Sajandi lõpul lähevad eestlased esimest korda kooli 4) Liivi sõda- Saksa ordu võim Eesti alal lõpeb, feodaalse killustatuse period lõpeb, Eesti saab uued valitsejad- Taani, Poola, Rootsi. Liivi sõda (1558-1583):
saksa lühendeid, ühendeid jne. Esimeste katsete juurde siiski jõuti. 1525 arvatakse, et ilmus esimene eesti keelneraamat(mitte see keel, mis praegu on, vaid suhteliselt saksapärane) Tõlgiti esimene raamat eesti keelde, see pole säilinud. Hävitati, sest siis oli kõrgaeg, kui võideldi reformatsiooni vastu. 1535 ilus teine eestikeelne raamat, mida kutsutakse Wanradt-Koelli katekismuseks(piibli lühenenud vorm)Wanradt pani kokku saksakeelse osa ja Koelle oli eesti päritolu, kes tõlkis, pani kokku. Üks pool lk saksakeelne teine estikeelne. Oli mõeldud preestritele ja vaimulikele, et nad oleksid suutelised jutlust pidama eesti keeles. Teada on, et see katekismus erti kirikuõpetajateni ei jõudnud. Mõne aja pärast Tallina Rae korraldusel korjati need kokku ja hävitati. Piibli tõlkimiseni jõuti täielikult alles 18 saj. Pärast reformatsiooni 16 saj püüti teha algust piibli tõlkimisega
annaabi.ee 
