Kiirituse suhtes tundlikumad on noored ning intensiivselt paljunevad ja talitlevad rakud ja koed, seetõttu on lapsed kiirguse suhtes tundlikumad kui täiskasvanud. Kiiresti paljunevate rakkude kiirgustundlikkusel põhineb ka kiiritusravi vähirakkude kiirgustaluvus on väiksem kui tervetel rakkudel. UV-kiirguse mõjudes inimese organismile on veel palju ebaselget. Selle mitmete bioloogiliste toimete uurimisel on tehtud katseid peamiselt tehisliku UV-kiirgusega loomadel ja koekultuuridel, kuid nende tundlikkus UV-kiirguse suhtes on tihti erinev inimese tervikorganismi omast. Sageli on kasutatud monokromaatset ehk kitsa lainepikkuste vahemikuga UV-kiirgust ning suuri doose, mida looduses ei ole. Solaariumikatsetused pole samastatavad päikesekiirgusega nende spektrid on ikkagi erinevad. Kuna enamik ultraviolettkiirguse kahjulikke toimeid avalduvad alles aastate või aastakümnete
mudelil. Kui rotte infitseeriti Veillonellaga, kolonisatsiooni ei toimunud, kui aga eelnevalt nakatati Streptococcusega ja siis Veilonellaga, siis Veillonella koloniseeris suuõõne kiiresti. Patogeensus. Inimesel võivad põhjustada ka põletikke: hambajuure kanali põletikke, sinusiiti, günekoloogilisi infektsioone, kopsupõletikku. Suuõõnes on valdav V. parvula (varasem nimi Veillonella alcalescens). Seda bakterit on eriti palju igemepõletikuga inimestel. Igemerakkude koekultuuridel on näidatud, et propionaat on neile toksiline ja sellega saab seletada Veillonella poolt põhjustatud igemekahjustusi. Order MOLLICUTES (mükoplasmad) Sinna kuulub 5 erinevat sugukonda. Olulisimad perekonnad on *Mycoplasma, *Ureaplasma, *Spiroplasma, *Anaeroplasma jmt. Selle rühma juures ka Erysipelothrix. Esmalt isoleeriti 1960. a. ühelt kopsupõletikuga haigelt ja hakati nimetama PPLO organismideks (pleuropneumonia like organisms). Traditsiooniliselt nimetatakse
ELISA • EHEC – otsitakse aglutinatsioonireaktsiooni abil teadaolevaid enterohemorraagilisi, verotoksiini produtseerivaid serotüüpe – peamiselt serotüüpi O157:H7, aga ka O26:H11, O111. NB! Mitte kõik ühesuguste immunoloogiliste markeritega E. coli serotüübid ei ole suutelised tootma verotoksiini, järelikult pole nad ka haigusetekitajad; verotoksiini määratakse koekultuuridel tsütopaatilise efekti alusel • EAEC – määratakse adhesioonivõimet Hep-2 või HeLa koekultuuri rakkudel 19 Praktiline töö Ülesanne 1. Vaadelda mikroskoobis soolepatogeenide morfoloogiat, värvituna Grami meetodil Ülesanne 2. Vaadelda eelmises praktikumis tehtud rooja külve MacConkey agarile, Hektoen-enteric agarile ja XLD söötmetele. Hinnata: Pesade arvukus erinevatel söötmetel (külvati ühest materjalist!)
annaabi.ee 
