2 6. Antikehade repertuaari genereerimise üldpõhimõtted. Kombinatoorika osatähtsus. 2 7. Rekombineerumisprotsessi kirjeldus Ig-lookustes. Tunnusjärjestuste äratundmisest ligeerimisetapini. 4 8. Segmentide ebakorrektse ühinemise olulisus B-rakkude repertuaari genereerimisel. 2 9. B-lümfotsüütide affiinsusküpsemine. 4 10. NFB ja BSAP – osalemine B-rakkude differentseerumisel ja antikehade produktsiooni kontrollil. 2 11. Antigeensete retseptorite ja antikehade ning IgM ja IgD koekspressioon B-rakkudel. 2. 12. MHCI retseptorite struktuur ja antigeeni sidumine 2 13. MHCII retseptorite struktuur ja antigeeni sidumine. 2 14. MHCI ja MHCII individuaalsete geenide struktuur. 2 15. Inimese MHC lookuse üldstruktuur, klassikalised alamlookused ja võimalike MHC variantide arv indiviidis. 2 16. Näiteid mitteklassikaliste alamlookuste kohta inimese MHC lookuses 2 17. MHCde ekspressiooni regulatsioon. MHCI ja MHCII võrdlus. 4 18. Antigeeni esitlemine T-lümfotsüütidele
• CT-de (ja CD-de) funktsioneerimine: kromosoomide ja kromatiini dünaamika mudelid genoomi funktsiooni tagamisel ja geenide koordineeritud ekspressiooniprofiili tagamisel. Geeniregulatsioonil erinevate kromosoomide osad suhtlevad teine teisega ning toovad seotud geenid kokku, et koordineerida nende ekspressiooni. Seda geenide kokkupuudet nimetatakse gene kissing ehk geenisuudluseks. Selle tagajärjel toimub transkriptsiooniline aktivatsioon, vaigistamine või koekspressioon. Geenisuudlus võib toimuda ühe kromosoomi territooriumi siseselt (cis) või kahe või enama kromosoomi territooriumi geenide vahel (trans). Võib toimuda naaber CT-te piiril, ühe CT silmuse penetratsioonil naaber CT-sse, või mitme erineva CT suurte silmuste interaktsioonil. Mudelid: a) Kompartmentid on juba olemasolevad struktuurid mis sisaldavad molekulaarset masinavärki, mis on pühendunud spetsiifilistele tuumafunktsioonidele.
annaabi.ee 
