Gaaside osarõhkude arvutamine. Atmosfääriõhk- 20,9 % O2, 0,03 % CO2, 79% N2 ja väärisgaase. Alveolaarõhk- pärast rahulikku väljahingamist kopsudesse jääv õhk; 14 % O2, 5,6% CO2, 80,4% N2 ja väärisgaase Gaasivahetus kopsudes: gaasivahetus alveolaarõhu ja kapillaarvere vahel toimub difusiooni teel vastavalt gaasi osarõhu gradiendile. Hapniku osarõhk: alveoolides 100mm Hg kopsukapillaaris 40mm Hg Süsihappegaasi osarõhk: alveoolides 40mm Hg kopsukapillaaris 46mm Hg m=KxA/lxP m- koekihi läbiv ainehulk A- koekihi pindala l- koekihi paksus P- osarõhkude vahe K- difusioonikoefitsent 41) Gaasivahetus alveoolides ja seda mõjutavad tegurid. Alveoolides põhineb õhu ja vere vaheline gaasivahetus sellel, et gaasid püüavad liikuda suurema osarõhu poolt madalamale poole. Hapnik läheb alveoolist verre, kuna selle osarõhk alveolaarõhust on kõrgem kui õhus. 42) Hapniku ja süsihappegaasi transport verega. Süsihappegaasi transport:
Gaaside osarõhkude arvutamine. Atmosfääriõhk- 20,9 % O2, 0,03 % CO2, 79% N2 ja väärisgaase. Alveolaarõhk- pärast rahulikku väljahingamist kopsudesse jääv õhk; 14 % O2, 5,6% CO2, 80,4% N2 ja väärisgaase Gaasivahetus kopsudes: gaasivahetus alveolaarõhu ja kapillaarvere vahel toimub difusiooni teel vastavalt gaasi osarõhu gradiendile. Hapniku osarõhk: alveoolides 100mm Hg kopsukapillaaris 40mm Hg Süsihappegaasi osarõhk: alveoolides 40mm Hg kopsukapillaaris 46mm Hg m=KxA/lxP m- koekihi läbiv ainehulk A- koekihi pindala l- koekihi paksus P- osarõhkude vahe K- difusioonikoefitsent 41) Gaasivahetus alveoolides ja seda mõjutavad tegurid. Alveoolides põhineb õhu ja vere vaheline gaasivahetus sellel, et gaasid püüavad liikuda suurema osarõhu poolt madalamale poole. Hapnik läheb alveoolist verre, kuna selle osarõhk alveolaarõhust on kõrgem kui õhus. 42) Hapniku ja süsihappegaasi transport verega. 99% vere hapnikust seotakse vere punaliblede hemoglobiiniga (Hb)
edaspidi. Footoni ja aine vastastoime tõenäosus Kuna footonite toime ainega on juhuslik, siis ei saa kindlalt väita, mis juhtub ühe või teise footoniga objekti läbimise ajal. Kuid suurte footonihulkade puhul on võimalik öelda, mis tegelikult toimub, ning on täiesti piisav, kui piiritleda võimalikud toimete iseloomulikud tunnused. Näiteks 50keV footonil on 66% tõenäosus toimida koe aatomitesse, kui footon liigub 5cm sügavusele. 34% ulatuses on tõenäoline, et nii paksu koekihi läbimisel footon lihtsalt läbib koe. Teisisõnu – kui 100 footonit liigub läbi 5cm paksuse pehme koe kihi, siis tõenäoliselt tekib 66 interaktsiooni, millest 11% (7) on fotoelektrilist tüüpi. Footon neeldub täielikult st eemaldatakse rö-kiirte vihust. Kui see oleks ainuvõimalik interaktsiooni tüüp, siis 5cm lihast kiiritades saaksime rö-filmile heleda ala, mis on 7% footonite poolt tekitatud. Tegelikkuses on protsess palju keerulisem, sest rö-kiirte vihus on väga
annaabi.ee 
