Keemilise reaktsiooni mehhanismi uurimisel on oluline teada reaktsiooni järku. Reaktsiooni järk on suurus, mis arvuliselt võrdub kontsentratsioonide astmenäitajate summaga reaktsiooni kiiruse võrrandis. Reaktsiooni järk defineeritakse ka iga reaktsioonis osaleva aine jaoks eraldi kui tema kontsentratsiooni astmenäitaja. Reaktsiooni järku määratakse alati reaktsiooni lähteainete kontsentratsioonide järgi. Reaktsiooni järk ei ole seotud reaktsiooni lähteainete stöhhiomeetriliste koefisiendiga reaktsiooni tasakaalustatud võrrandis. *Nulljärku reaktsioon. ([A] A kontsentratsioon ajamomendil t; [A]0 A kontsentratsioon ajamomendil t=0) Nulljärku reaktsiooni korral avaldub reaktsiooni kiirus kui v = k, s.t kiirus ei sõltu reagentide kontsentratsioonidest. *Esimest järku reaktsioonid. Esimest järku reaktsiooni korral on reaktsiooni kiirus proportsionaalne lähteaine kontsentratsiooniga. I järku reaktsiooni korral on reageeriva aine
Keemilise reaktsiooni mehhanismi uurimisel on oluline teada reaktsiooni järku. Reaktsiooni järk on suurus, mis arvuliselt võrdub kontsentratsioonide astmenäitajate summaga reaktsiooni kiiruse võrrandis. Reaktsiooni järk defineeritakse ka iga reaktsioonis osaleva aine jaoks eraldi kui tema kontsentratsiooni astmenäitaja. Reaktsiooni järku määratakse alati reaktsiooni lähteainete kontsentratsioonide järgi. Reaktsiooni järk ei ole seotud reaktsiooni lähteainete stöhhiomeetriliste koefisiendiga reaktsiooni tasakaalustatud võrrandis. Reaktsiooni poolestusaeg t1/2 Poolestusaeg näitab, millise aja jooksul väheneb lähteaine kontsentratsioon poole võrra. Poolestusaja avaldise leidmiseks asendatakse reageeriva aine kontsentratsioon c t ajamomendil t = algkontsentratsiooni poole väärtusega ct = 0,5c0. Nulljärku reaktsioon ([A] A kontsentratsioon ajamomendil t; [A]0 A kontsentratsioon ajamomendil t=0) Aproduktid v= - [A]/ t= k[A]0= k t1/2= [A]0/2k
Keemilise reaktsiooni mehhanismi uurimisel on oluline teada reaktsiooni järku. Reaktsiooni järk on suurus, mis arvuliselt võrdub kontsentratsioonide astmenäitajate summaga reaktsiooni kiiruse võrrandis. Reaktsiooni järk defineeritakse ka iga reaktsioonis osaleva aine jaoks eraldi kui tema kontsentratsiooni astmenäitaja. Reaktsiooni järku määratakse alati reaktsiooni lähteainete kontsentratsioonide järgi. Reaktsiooni järk ei ole seotud reaktsiooni lähteainete stöhhiomeetriliste koefisiendiga reaktsiooni tasakaalustatud võrrandis. Reaktsiooni poolestusaeg t1/2 Poolestusaeg näitab, millise aja jooksul väheneb lähteaine kontsentratsioon poole võrra. Poolestusaja avaldise leidmiseks asendatakse reageeriva aine kontsentratsioon ct ajamomendil t = algkontsentratsiooni poole väärtusega ct = 0,5c0. Nulljärku reaktsioon ([A] A kontsentratsioon ajamomendil t; [A]0 A kontsentratsioon ajamomendil t=0) Aproduktid v= - [A]/ t= k[A]0= k t1/2= [A]0/2k
Reaktsiooni järk on suurus, mis arvuliselt võrdub kontsentratsioonide astmenäitajate summaga reaktsiooni kiiruse võrrandis. Reaktsiooni järk defineeritakse ka iga reaktsioonis osaleva aine jaoks eraldi kui tema kontsentratsiooni astmenäitaja. Reaktsiooni järku määratakse alati reaktsiooni lähteainete kontsentratsioonide järgi Reaktsiooni järk ei ole seotud reaktsiooni lähteainete stöhhiomeetriliste koefisiendiga reaktsiooni tasakaalustatud võrrandis Nulljärku reaktsiooni korral avaldub reaktsiooni kiirus kui v = k , s.t kiirus ei sõltu reagentide kontsentratsioonidest. 2NH3(g) N2(g) + 3H2(g) Esimest järku reaktsiooni korral on reaktsiooni kiirus proportsionaalne lähteaine kontsentratsiooniga. 2N2O5(g) 4NO2(g) + O2(g) Esimest järku reaktsiooni korral toimub reaktsiooni käigus reaktsiooni tunduv aeglustumine.
kiiruse võrrandis. Reaktsiooni järk defineeritakse ka iga reaktsioonis osaleva aine jaoks eraldi kui tema kontsentratsiooni astmenäitaja. Reaktsiooni järk on tähtis liige kineetilises võrrandis, seega tal on määrav roll reaktsiooni kiiruste uurimisel ja määramisel. Reaktsiooni järku määratakse alati reaktsiooni lähteainete kontsentratsioonide järgi. Reaktsiooni järk ei ole seotud reaktsiooni lähteainete stöhhiomeetriliste koefisiendiga reaktsiooni tasakaalustatud võrrandis. Kineetilise võrrandi üldine kuju on v=[A]a[B]b... kus v on reaktsiooni kiirus, [A] ja [B] on ainete kontsentratsioonid ning k on reaktsiooni kiiruskonstant. Kontsentratsioonide astendajateks selles võrrandis on a ja b ning nende summa a+b on üldine reaktsiooni järk. Reaktsiooni järk aine A suhtes on a ning aine B suhtes on b. 44. Reaktsiooni kiiruse sõltuvus temperatuurist, van’t Hoffi reegel ja Arrheniuse empiirilised võrrandid.
annaabi.ee 
