kuulveskis). Attriitoris jahvatatud pulbri eripinna muutus allub vahemikus 0-10 tundi kõige 21 paremini Rittingeri lineaarsele jahvatusseadusele, mis väljendub valemiga: S - S0 = kt, 2 kus S pulbri eripind peale t tunni jahvatamist, m /g, 2 So lähtepulbri eripind, m /g, t- jahvatusaeg, tundi, k koeffitsent. 2.3. Pulbrisegude ettevalmistamine vormimiseks Jahvatatud kermiste pulbrisegu on suure dispersusega (osakeste suurus <1 µm) ja väikese plastsusega tänu kõvadele osakestele suurele kogusele. Seepärast on nad raskesti kokkupressitavad, kuna liiga väikesetel pressimissurvetel osakesed ei jää kokku, suurtel survel tekkivad pressimissuunaga risti pressimispraod. Selle vältimiseks viiakse pulbrisegusse enne pressimist kleepivat ainet plastifikaatorit. See, ühelt
kaugusest r seaduspärasusega r -n , kus n on sumbuvust vastuvõetav suhteline võimsus, levikao astendaja n on avaldatud kui kauguse logaritmi koeffitsent jagatud kümnega: kirjeldav astendaja, siis saab keskväärtuse dBm-s kirja panna kujul: r n = 4.49 - 0.655 log hBS .
M - abrasiivosakeste kujutegur, T - temperatuur, L - aktiivsete lisandite olemasolu. Abrasiivosakeste kiirus ( v ) avaldab suurimat môju materjalide s.h. ka kermiste erosioonikiirusele. Seepärast piirdutakse erosioonikiiruse arvutamisel sageli ainult lihtsustatud valemiga: K = avn (3) 3 kus K - kulumise intensiivsus, mg/kg vôi mm /kg, a - koeffitsent, mis määratakse katseliselt ja sôltub materjali ning abrasiivi omadustest, kohtamisnurgast jne . v - abrasiivosakeste kiirus, m/s, n - astmenäitaja (n=1,5..3). Nagu valemist nähtub, abrasiivosakeste kiiruse kasvades kulumise intensiivsus kasvab ligikaudu ruudus. Kermiste puhul ei ole astmenäitaja n püsiv suurus. Abrasiivosakeste kiiruse suurenedes astmenäitaja n väheneb. Sama tendentsi täheldatakse ka TiC-NiMo ja Cr3 C2 Ni kermiste juures. Näiteks, kermiste BK3M
annaabi.ee 
