Kabinetti tuulutamiseks avatakse minupoolne aken, mis võib põhjustada tõmbetuule. Väljatõmbeventilatsiooni kabinetis ei ole. Kabinett kasutakse pereõega läbivaatamiseks ja protseduuride teostamiseks esimesel tööpäeval osa, instrumentide pesemine toimub eraldi pesemisruumis. Pärast kabinett tuulatakse. Sellepärast mul puudub kokkupuude ohtlike ainete ja tolmuga. Omal tööl protseduuri teostamiseks koduvisiidil ma kasutan ühekordsed instrumendid ja meditsiinitarbed, mille pärast neid utiliseeritakse ettenähtud sellele konteinerisse. Minu töölauad asub akna ja seina kõrval. Kuna dokumentide tööd ma teen istudes, töökohad on varustatud istmetega, milles on võimalik kõrgust muuta. Seljatugi on paigaldatud vastavalt minu kehaehistusele. Jalaruumi laua alla ei ole piisav, sellepärast, et minu töölaud on 70 cm lai ja 75 cm kõrge ja mõnel hetk ma ei saa oma jala sirgestama
õpetamine ja psühholoogiline toetamine. Käesoleva lõputöö autorid leiavad, et Apevalova (2009) diplomitöö on küll informatiivne kuid aeg on edasi läinud ning on oluline teada, kas selles valdkonnas on midagi muutunud. Lisaks on uurinud Kõvermägi (2012) oma magistritöös naiste vajadusi emadushoolduses seoses sünnitusjärgse koduvisiidiga, kus selgus, et 46-st küsitletud naisest 31 soovisid saada koduvisiidil nõustamist imiku nahahoolduse kohta. Mähkmedermatiidi teket mõjutavatest faktoritest ja tõhusatest mähkmedermatiiti leevendavatest kui ka ennetavatest tõenduspõhistest meetoditest kirjutamine aitab tõsta lastevanemate ja tervishoiutöötajate teadlikust. Selle tulemusena võiks paraneda lastevanemate nõustamine selles vallas ja väheneda mähkmedermatiidi esinemissagedus imikutel ja väikelastel. Lõputöö eesmärgiks on kirjeldada mähkmedermatiidi olemust,