Kui indiviid tunneb, et ta on sotsiaalselt aktsepteeritud, siis soovib ta sellesse ühiskonda sellevõrra rohkem ka panustada. Seega on indiviidi soov ühiskonda panustada suurem, mida rohkem ta tunneb ennast kõnealuse ühiskonna liikmena ning vastupidi - kui ei tunta ennast ühiskonnas sotsiaalselt aktsepteerituna, siis on ka soov sellesse ühiskonda enda panust anda väikesem (Ferguson, Eva Dreikurs, 2010) Oma individuaalpsühholoogia teooriates rõhutab Alfred Adler koduvalt inimese tungi püüelda üleolekule, täiuslikkusele ning täiustumisele. Tema kohaselt on indiviidil seesmine vajadus ületada raskusi ning saavutada täielik eneseteostus. Kõnealused punktid tulevad eriti selgelt välja ka tema sünnijärjekorra teoorias, milles Adler väidab üldistatult, et lapse sünnijärjekord ning tema võimekus on omavahel seotud. Teadlased, kes tegelevad isiksusepsühholoogiaga, võtavad enda uurimisobjektiks tihti
- Inimeste eelistused ja väärtus mida nad valikutele omistavad muutuvad sõltuvalt olukorrast (eelistuste sõltuvus olukorrast) Valiku raamimine – olukord kus valiku sõnastus mõjutab valiku tõenäosust Raamimise 2 võimalust: - Esialgse lähtepunkti võiduna sõnastamine muudab inimesed riski vältivaks - Kaotusele rõhumine tõstab riskeerimist Kord juba võitnud inimesed kalduvad vähem riskima, sest kaotus on ebameeldiv, samas kui koduvalt kaotanud inimesed on võitjatest riskialtimad seni kuni loodetav võit on kaotusest suurem Kuidas siis ikkagi otsustatakse? - Piisavuse kriteerium – inimesed kalduvad alternatiive kaaluma järjest seni, kuni leitakse esimene rahuldav (lähen poodi ja valin sama kategooria asjadest endale meelepäraseima) - Väga mitme alternatiiviga olukordades võrreldakse kõiki alternatiive järjest sama omaduse alusel kuni jääb järele üks
annaabi.ee 
