põldudel ja aedades. · Eluiga. Teadaolevalt puurilinnuna kuni 42 aastat, looduslikes oludes poole vähem. Keskmiselt 3 aastat. · Toidulaud. Kaljutuvi toitub valdavalt taimsest toidust. Kodutuvi on harjunud inimeste tagant toidujäätmeid korjama ja sageli tarbib tänu sellele ka loomseid koostisosi. · Arvukus. Eestis 40-80 tuhat paari. Euroopas 6,8-10 miljonit paari · Välimus.Kaljutuvi keha on tuhkhall, tiibadel kaks musta tiivavööti. Enamik kodutuvisid on pärinud selle halli põhitooni, kuid kodutuvi salkades on väga eriilmelise mustri ja värvusega linde. Tiibade alaküljed on heledamad, tiivaotsad seevastu tumedamad. · Pereelu.Kodutuvi on võimeline pesitsema aastaringselt ja munema 5-6 kurna. Meie kliimavöötmes pesitseb ta siiski ainult vahemikus märtsist septembrini ja muneb 2-3 kurna. Nagu kõigil tuvidel on neil kurnas ainult 2 muna. Mune hauvad mõlemad vanalinnud 16-19 päeva.
Galapagose saarelt täheldas ta seoseid linnu nokakuju ja toidulauaga. Darwin oli suhteliselt lohaks oma töös. Veel mõtteis sai ta koostööd tehes Wallace'iga. Darwin uuris ka varasemaid kirjatükke, nt Malthuse kirjutis, kus ta kirjeldab toiuduhulga piiratuse ja järglaste andmise võime vahelist seost. Siit tuli järeldus, et liigi siseselt peab toimuma võistlus-evolutsiooni toimimiseks vajalik mehhanism. Samuti vaatles ta kodutuvisid ja tegi nendega katseid ning kontakteerus spetsialistitega. Tema tähtsim panus on loodusliku valiku mõiste, mis pani aluse evolutsiooniteooriale. Tema evolutsiooniteooria põhineb viiel tähelepanekul: *Liikidel on suur viljakus, seega neil on järglasi rohkem kui täiskasvanuks saab *Populatsioonide arvukus jääb enam-vähem samaks väikseste kõikumistega. *Toiduressursid on piiratud, kuid on enamasti suhteliselt suure konstantse suurusega
Hallvares Värvulised punakas. Kodutuvi Tuvilised Tuvi hääl on nagu kumedalt kõlavad Kaljutuvi keha on tuhkhall, tiibadel Kodutuvi eelistab "kuu"-silbi variatsioonid. kaks musta tiivavööti. Enamik elupaigana inimasulaid, kodutuvisid on pärinud selle halli vanu mahajäetud põhitooni, kuid kodutuvi salkades on tootmishooneid väga eriilmelise mustri ja värvusega linde. Tiibade alaküljed on heledamad, tiivaotsad seevastu tumedamad. Puguala, kael ja pea tumehallid, kaela külgedel punakat ja rohekat metalset tooni. Kodutuvi silmad on tumeoranžid.