ja eesti). Tagasisaadet aga tunnustatakse mõlemas neist. d)Üldine renvoi-e Inglise e totaalse e kahekordse renvoi teooria. Tunnustatakse kõiki edasiviiteid. *Eiramist ei saa aga käsitleda Renvoi liigina. Desistement on identne ühekordse renvoi teooriaga (erinevus vaid põhjenduses). Seega eksisteerib vaid kaks Renvoi liiki ehk doktriini. *Eestis tunnustatakse reeglina ühekordset renvoid (edasiviidet mittetunnustavat), see loob eeldused lex fori kohaldamise eelistamisele (Kodutrend), kus forum kohaldab reeglina lex fori’t ja välisriigi õigust kohaldab erandjuhtudel (Pooled saavad aga ka kokku leppida välisriigi õiguse kohaldamises). Teatud õigussuhete puhul kohaldatakse aga renvoid eiravat käsitlust. Tagasisaate ja edasiviite säte REÕS-is piirab välisriigi õiguse kohaldamise võimalusi. *Kahekordse ehk Inglise renvoi teooria kohaselt forum käsitleb välisriigi õigusena välisriigi siseriikliku õigust ja välisriigi kollisiooninorme sh renvoi sätteid
ühekordse renvoi teooriaga (erinevus on vaid põhjenduses), siis eksisteerib vaid kaks renvoi liiki ehk doktriini. Eestis tunnustatakse reeglina ühekordset renvoi`d, mis edasiviidet kolmanda riigi õigusele ei tunnusta (REÕS § 6 lg 2), kuid teatud õigussuhete puhul kohaldatakse renvoi`d eiravat käsitlust (REÕS § 6 lg 3). Ühekordne renvoi , sh edasiviidet mittetunnustav loob eeldused lex fori kohaldamise eelistamisele (kodutrend), kus forum kohaldab reeglina lex fori`t ning kohaldab välisriigi õigust ainult erandjuhtudel. See ei tähenda aga veel, et iga õigussuhte puhul selline võimalus tekib (nt pooled lepivad kokku, et lepingule kohaldatakse välisriigi õigust vt REÕS § 6 lg 3 ning nt § 32). Tagasisaate ja edasiviite säte REÕS § 6 lg 1 ja 2 piirab välisriigi õiguse kohaldamise võimalusi. Kahekordse ehk Inglise ehk välisriigi kohtu teooria seisneb selles, et forum käsitleb välisriigi
annaabi.ee 
