toidab neid vahel. Ilvesepojad jäävad ema juurde mitmeks aastaks, lahku minnakse vaid toidunappuse pärast. Alguses noorilveste ja vanemate jahialad kattuvad. Sotsiaalne käitumine ja suhtlemine: Ilves armastab enamasti omapäi käia. Nagu Kiplingi kasski, armastab ilves enamasti käia omapäi. Mõnikord peavad ilvesed pesakonniti või paariti jahti, suurem omavaheline suhtlemine leiab aga aset jooksuajal veebruaris-märtsis, mil ulatuslike koduterritooriumide piirid segi paisatakse. Kui ilvesepere metsas liigub, astuvad tagumised loomad täpselt eeskäija jälgedesse. Selleks et teada saada, kas sinu ees on ühe või mitme looma jäljed, tuleb ilvese rada põhjalikult uurida. Konkurents teiste liikidega: Toitumise osas on ilvesele suurimaks konkurendiks hunt. Hundi leviala on ilvese omast suurem ja ühtlasem. Kus on palju hunte, seal on ilveseid vähe. Skandinaavias hunte ei ole,
uuringu tulemuste põhjal ning antakse ekstrapoleerimise kaudu hinnanguline asurkonna üldarvukus, mida tõlgendatakse kui populatsiooni miinimumarvukust, sest vaatluste käigus ei pruugi kõiki pesakondi leida ning lähedal asuvad pesakonnad võidakse määrata üheks (Kübarsepp ja Männil 2010). · Spetsiaalsete vaatluste käigus viiakse välitöid aastaringselt läbi Tipu uurimisalal, kus jälgitakse peamiselt hundi ja ilvese toitumist, koduterritooriumide suurusi ning nende muutusi ajas. Olulisim info saadakse talvel lumele jäänud jälgede kaardistamisega seirealal (Kübarsepp ja Männil 2010). 5 · Kütitud isenditelt võetud materjali analüüsi jaoks kogutakse jahimeeste abiga kokku erinevaid andmeid: küttimise kuupäev ja küttimiskoht, isendi sugu ja arvatav vanus, isendi kaal, tüvepikkus ja turjakõrgus, kihva juure lõik vanuse määramiseks,
annaabi.ee 
