vaid metsapiirist allapoole jäävad alad seega on uuringualadeks kõrgused vahemikus 200- 1600 m. Algandmetes kasutatud materjalis olid esitatud võimalikud sigimiskohad, mida peeti stabiilselt kasutusesolevaks juhul, kui seal oli varem tuvastatud rohukonnade kohalolu ja sigimine mitme järjestikuse aasta vältel. Cost-distance meetod (optimaalse teekonna analüüs) Cost-distance meetodit, mis põhineb maastiku läbitavusel, kasutati iga-aastaste koduterritooriumi elupaikade defineerimiseks. Nende abil piiritleti iga-aastased koduterritooriumid kui pidevalt kasutuses olevad migratsioonialad tiikide ümber. Need piiritleti nii, et neis oleks olemas ressursid, mida rohukonn vajab terve aasta jooksul kudemiseks, toitumiseks ja talvitumiseks. Sellise piiritlemise tulemusel saadud alasid vaadeldi keskpunktidena ruumilise graafiku loomisel. Cost-distance analüüsiks kasutati ArcGIS
Ja heale toitumispaigale lendamiseks on saagiretked kuni 25 km pikad. Asustustihedus. Asustustiheduseks loetakse Brandenburgis (NESaksamaa) 0,4-0,53 paari/100 km2 kohta, põhiuurimisalal (916 km2) aga see koguni 2,8 paari/ 100 km2 kohta, 12 7 (Sommer 1995). Rootsis pesitsevate kalakotkaste asustustihedus sõltub pesa asukoha laiuskraadist. Rootsi lõunaosas pesitsevate lindude koduterritooriumi suuruseks loetakse 5 km2 (näiteks Aseni ja Marleni järvede saartel), kuid 66 põhja-laiuskraadist alates on keskmiselt 1 paari koduterritooriumiks 200-300 km2 (Poole 1989). Soomes leitud kõige kõrgem asustustihedus on 5-7 paari 100 km2 kohta (Saurola 1986). Kahe asustatud pesa vähim kaugus Eestis oli DDT aegse populatsiooni madalseisu ajal Alutagusel umbes 4 km (Randla 1976), 2005. aasta teadaolev vaikseim vahemaa kahe asustatud pesa vahel oli 0,8 km. Kuid vaikseim
Kagu-Inglismaal ja allus viitsemarssal Sir Keith Parkile. Britid olid 1930. aastate lõpus õhukaitsesse kõvasti investeerinud ja enamus nende lennukitest olid suurepärased. Kõige levinum oli Hawker Hurricane, mis oli vastupidav ja tõhus hävitaja ega jäänud millegi poolest alla Luftwaffe lennukitele. Lisaks oli nende lennuväes Supermarine Spitfire, tippklassi hävitaja, mis oli vääriline vastane Bf 109-le. Kuninglikule lennuväele andis suure eelise seegi, et nad võitlesid koduterritooriumi kohal, sest see lihtsustas allatulistatud lennukite pilootide leidmist ja päästmist. Sõdivad osapooled Liitlased: · Väed: RAF-900 lennukit, millest 600 võis üheaegselt õhus viibida · Väejuht: ülemjuhataja lennuväemarssal Sir Hugh Dowding · Kaotused: 507 langenut, 2945 haavatut, 788 lennukit Sakslased: · Väed: Luftwaffe 1800 lennukit (lennuväel kokku 2600), kahemootorilised