Puudus sõnum, tekitas vaid ebameeldivat, eelkõige arusaamatut tunnet. Väga shokeeriv oli Mart Org´i maal. Värvid ja ilus loodustaust kutsusid vaatama juba kaugelt seda tööd. Lähemal vaatlemisel selgus, et pildil on kujutatud surevat naist haigla aparaatidega. Pealkirjaks ,,Ema suremas". Pilt oli rahuliku tooniga, värvid olid heledad ning mitte silmatorkavad , et anda meile teada, et naine on suremas rahulikult ilma piinadeta kauni looduse keskel, oma koduterassil. Kokkuvõtteks võin öelda, et jäin näitusega rahule. Ühest küljest oli see väga huvitav, kuid see oli ka hariv. Tegelen ka ise põgusalt kunstiga, eelkõige just maalimisega. Paljud tööd andsid mulle inspiratsiooni proovida midagi uut, mida ma ei ole veel teinud. Ka minu unistus oleks ühel päeval näidata oma töid maailmale. Kunst on minu jaoks ülim väljendusviis.
Naisterahvas saab ise otsutada kus, kellega ning mismoodi ta soovib oma last ilmale tuua, ning see on väga oluline selleks, et sünnituskogemus oleks võimalikult soovidele vastav, meeldiv ning kerge. Õige keskkonna, sünnitusviisi ja tugiisiku valik muudab sünnituse naise jaoks meeldivaks ning annab naisele usku endasse. Ämmaemandana ei ole mul õigust mõista hukka naisi, kellel on tõeline kartus sünnituse ees või kelle sooviks on sünnitada koduterassil nii, et terve suguvõsa siblib ümberringi. See on naise soov, ta kuuletub enda sisemistele instinktidele ning lähtub enda kultuuritavadest. Mina saan vaid aktsepteerida ning mängida kaasa nii, et see sünnitus toimuks võimalikult ideaalselt ning naisele soovipäraselt. Selles seisnebki ämmaemanda elukutse kunst. Iga sünnitus on eriline, oma värvi ja mõtet omav täpike maalil, millest kujuneb pikamööda kunstiteos.
annaabi.ee 
