väliskirjandusest Ernst Enno(1875-1934) Õppis vallakoolis, Hugo Treffneri gümnaasiumis, Tartu Reaalkoolis, Riia Polütehnilises Instituudis. Võttis osa Rõngu kirjandusliku ringi tegevuset. Töötas ka Postimehe toimetuses, et õpingute jaoks Riias raha teenida, 1906 läks kodutalle Soosaarele, 1919 elas Haapsalus. 1909 1. luulekogu "Uued luuletused", ainus proosateos "Minu sõbrad", luulekogu "Hallid päevad"; looming igatsev ja lüüriline, tee on lemmiksümbol, koduteema, tuntud lasteluuletaja "Üks rohutirts läks kõndima (lasteluuletuste raamat) Ridala(1885-1942) Pärit Muhust, õppis Kuressaare gümnaasiumis, kus andis kaaslastega välja ajakirja "Noor-Eestlane"; tänu Aavikule sai temast "Noor-Eesti" liige; vangistatud 2 korda; jätkas õpinguid Helsingi Ülikoolis; oli Tartus emakeele õpetajana, pärast läks Helsingisse, kus oli elu lõpuni Avaldanud Kalevipoja ulatusliku proosa ümberjutustuse; luulekogu "Wilhelm
Ülikooli juurde. 1915. TÜ Eesti kirjanduse lektor. Gustav suits pani aluse eesti kirjandusteadusele. 1944. pages Eestist Rootsi. Maetud Stockholmi metsakalmistule. Luulekogus "Elu tuli" on noorusetemaatikat ""Oma saar ja "Nooruse aeg")(optimism, armatusluule, elujõud), pühendusluulet ("Üks ennemuistne lugu", "Käkimäe kägu"). 1913 luulekogu "Tuulemaa" ajaluule ("Laul Eestist", "Sügise laul", "Soolaugastel", armastusluule ("Valge käsi", "Kohtamine", "Maikellukesed"), koduteema ("Kerko kell") 1922 luulekogu "Kõik on kokku unenägu" 1osa Rohtaed - armastus teema "Primitiiv", 2osa Maailma vari - ühiskonna kriitika. Täis protesti ja vastumeelt, nördimust, armastus-ja loodusteemad. 1950 luulekogu "Tuli ja tuul" 1osa mälestuslik - autobiograafiline teema("Isade Hiiu", "Tartu rahu") 2osa traagiline ("Võõras vägi", "President") 3osa nukker - pagulasteema ("Pagulane", "Selgitus") Gustav Suits oli aktiivne "Noor Eesti" eestvedaja. Pani aluse kirjanduse uurimisele.
seotud märkide võltsimisega, raskemateks: patutegu on üksikjuhtum, kuid ettemääratud märgiliste sidemete rikkumine hävitab inimühiskonna alustalad ja muudab Maa Põrguks. Kodu Bulgakovi ,,Meister ja Margaritas" Maailma folklooris on alati olnud oluline metsa ja kodu vastandamine: kodu = kindel kaitstud koht; mets = ebakindlus. Arhailised mudelid sellisest vastandamisest on jäänud püsima ka uuemal ajal. Puskini luules on traditsioonide, ajaloo, iseseisvuse ideede koondpunktiks koduteema. Gogolil on see väljendatud ühest küljest kodu/anti-kodu, teisest küljest kodu/"kodutuse" vastandamisena. Dostojevski mütoloogiline algkuju sulandub Gogoli traditsiooniga. Bulgakovi teostes saab kodust kultuuriruumi semiootiline element (olulisim ruumiline ja semantiline tähendus): kasutatakse ruumilisi metafoore, näidakse fantastilisena, selleks et kirjeldada tolleaegsete kodude olukorda; öelda asju, mida tänu tsensuurile teistmoodi ei saanud
annaabi.ee 
