Aita Kivi sündis 20. detsembril 1954 aastal Tallinnas. Ta õppis keskkooli ajal kunstikallakuga klassis, 1973ndal aastal Tartu Ülikoolis kolmveerand aastat ja lahkus siis sealt Tallinna Polütehnilisse Instituuti, mille lõpetas 1981 ehitusinsenerina. 1983. aastal sai Aita Kivist kirjastuse Valgus tehnilise kirjastuse toimetaja aastani 1990, kui ta läks üle ajakirjandustööle, olles kultuuritoimetaja ajalehtedes Rahva Hääl, Eesti Sõnumid ja Sõnumileht ning stiilitoimetaja ajakirjas Kodustiil. Alates 1997. aasta lõpust on ta ajakirja Anne peatoimetaja. Lisaks on Aita Kivi teleseriaali Kired üks stsenariste. Alates 1983. aastast on Aita Kivi Tallinna NAKi liige ja 1993. aastast KL- i liige. Aita loomingu hulka kuulub nii luulet, proosat kui ka novelle. Luule kuulub aga tema loomingu paremikku. Aita Kivilt on ilmunud viis luulekogu: "Usaldades" (1986), "Lendutõusja" (1988), "Kalender - päevik Aita Kivi luuletustega" (1994), "Aknalseisja" (1996) ja "Tunde küsimus" (2000).
Põhja- ja Lääne-Euroopa mööblile oli omane azuurne lõikeornament, lõunas kasutatirohkem lamedat lõikeornamenti. Põhjas laenati rohkem arhitektuurilt (leekestiil, kalapõis, eesliselgkaar jne), lõunas kasutati aga naturalistlikest loodusmotiividest inspireeritud ornamenti, mis nikerdatuna sageli üle maaliti.( viinamarjalehed ja marjad, rosetid, lilled (nn mille fleurs), ristlillik). Mööbliesemete osas oli gootika romaani stiiliga võrreldes mitmekesisem- kodustiil arenes mugavuse suunas , see aga omakorda suurendas esemete hulka. Gootika kõige tarbitavamaks esemeks jäi vaieldamatult kirst, mis meenutas väikest postjalgadele tõstetud majakest, mis aga romaanistiiliga võrreldes oli palju peenem - nüüd oli raamkonstruktsiooniga kirstudel ilusad siledad raamlauad, nende paneel oli kaunilt nikerdatud. Enim levinud ornamentideks olid: teravkaare petikniss, rosett, papüürusrull e linavoltornament(parchemin- plies). Kaanetüüpidest domineeris lame
annaabi.ee 
