küttidest kõrgem. Leivaküpsetamine algas 30k tagasi. On leitud viljahõõrumiskivisid, millega tehti jahu. Maaviljelus on kultuurtaimede kodustamine. See leiab aset viies piirkonnas maailmas. Lähisida (nisu ja odra kodustamine), hirss kodustati Kesk-Aafrikas, riis Ida-Aasias, Kagu-Aasias ka hirss, mais Lõuna- Ameerikas. Homo sapiens oli väga tark, et suutis taibata, et teatud taimede eest hoolitsemisel on võimalik saada teatud toiduainete varusid. Kodustatavad taimed pidid enam-vähem ühel ajal valmis saama, muidu pudeneks osa ära. Maaviljeluse algus lähisidas umbes 10k eKr. Sel ajal toimusid neis taimedes juba teatud muutused. Esimene loom, kes kodustati peale koera, oli lammas. Üsna pea kodustati ka kitsed. Neid kasutati esialgu peamiselt lihaloomadena. Seejärel kodustati veised ja sead. Kodustamine toimus nii, et mingi aeg kõiki loomi ära ei tapetud vaid neid hakati jälgima loomad harjusid inimestega ära
Tuntuim neist on mandariinpart. Ta on väikesekasvuline, kuid väga kaunilt paigutunud ja värvunud sulestikuga. Teine tuntum ilupart on karoliinpart, kes pärineb Põhja-Ameerikast. Mõlemad ilupardid on väheste kulutustega peetavad parditiikidel ja teistel veekogudel. 59 KALAKASVATUSE ERIALA 8. Hanekasvatus. Vaatamata asjaolule, et looduses elavad hanelised on üsna kergesti kodustatavad, on 25 metsikust hanelisest kõigest kolme liigi järglased tuntud põllumajanduslindudena. Need on hallhani, luikhani ja kanada lagle. Hallhanest pärineb enamik maailmas praegu kasvatavaid hanetõuge. Haned kodustati varem kui teised põllumajanduslinnud, mis on seletatav nende kerge kodustamisega. Vaatamata sellele, et haned on vanimad põllumajanduslinnud, on nende aretamisel olnud tulemused tagasihoidlikumad kui näiteks kanade ja partide aretamisel
annaabi.ee 
