mehe ja naiste rollides ning väärtustasid emotsionaalset lähedust perekonna ja lastega, mida tavaliselt seostatakse naiste eluvaldkonnaga. Kodused isad hindavad kõrgelt lastega tekkivat emotsionaalset sidet: ,,Meil ei ole mingit sellist asja, et kui midagi juhtub, siis emme peab tulema. Meie usaldus ja soe suhe on väga tugev aga see on ikkagi nagu sihukese higiga ehitatud". Positiivseks peetakse sedagi, et lastega kodusolemine on õpetanud isadele empaatiavõimet, oskust näha enda ümber teisi inimesi ja arvestada teistega niisugune hoolivus leiab rakendust muudeski elusfäärides. Samas on noortele isadele väga oluline, et nad vastaksid ühiskonna ootustele kõiges, mida meestelt tavaliselt nõutakse. ,,Mehed võivad enesele lubada lastega kodus olemist seni, kuni nad suudavad teha mingeid asju sealt kõrvalt. Vastasel juhul võib see hakata tekitama emotsionaalseid pingeid sinult oodatakse tegusid,
Enno luulet läbib kodu-motiiv (avaldub isegi pealkirjades: „Kojuigatsus“, „Õhtu kodutalus“). Looming: maailm on helisid täis, igatsu, tee virgumiseni, loodusluule (mina; seletamatu tasand, metafüüsiline tasand), religioossus (huvi idamaise religiooni vastu, eriti budismi). Enno oli modernsem kui Tuglas ja Suits. Loodus, hall värvus. Rahvaluule ja folkloor. Tunnetab talupojamaailma kadumist. luuletus „Õhtu kodutalus“ – unenäolisus, ebamäärane kodu. Kodusolemine peaks olema vastandus rändamisele. Nukrus, üksindus, kannatamine, kodutunde puudumine. Maailmavaade: panteistlik, teosoofia: lääne filosoofia + budism + taoism; Maeterlincki mõju. Kirjanduses olid autoriteedid Kreutzwald, Bornhöhe, Sööt, Liiv, Rilke. „Uued luuletused” (1909): igatsuslaulud – igatsus oli loomuomane, pidas seda hinge tungimiseks jumaliku algkodu poole; vabavärsiline rütm; teosoofia+loodus; ballaadid liituvad luulekogu kannatuste ja igatsuse teemaga
annaabi.ee 
