1983 Rändlinnud kõrvaltoas 1986 Kõnelevad ja lendavad 1991 Sünnisõnad ja surmasõnumid 2000 Ainsuse olevik 2001 Uussisõnad 2011 Koidutäht koolivihikus 2013 Viimäne vihim Suurem tuntus tuleb teise ja võib-olla eriti veel kolmanda koguga. „Rändlindude“ ajas on juba mingisugune vallisoolikkus välja kujunenud. Kindel on see, et ta on mingit moodi pidevuse ja järjekestvuse luuletaja. See hakkab perekesksusest ja koduruumist. Ta hakkab näiteks läbi luuletama sugulussidemeid. Mingi hõimukeskne vaatepunkt on samuti oluline. Hõimutunne on samti rahvustunde alus. Samas ei lähe ta aga suuresõnaliseks, ta jääb väikeste asjade kaudu kõnelema ja need tunduvad olevat kõnekad. Vähemtähtsaid autoreid Peep Ilmet (Gorinov) ja Hannes Varblane Ilmet on üks almanahhiautor Eestis, ta pole 60ndatel ametlikus kirjanduses kohal. Radikaalsus, mis 60ndate/70ndate vahetusel tuleb on traditsiooni suhtes sõbralik
On narratiivsust ja dialoogilisust väga palju, seda on teises ja kolmandas raamatus: Kõnelen sinuga kevadekuul ja rändlinnud kõrvaltoas. Ruumilised kordinaadid: kodu suletud ruumi kirjeldamine. Suletud ruumi tähendused võivad olla erinevad: vangla, või turvaline koduruum, mis algab köögist. Köögilaua ümber avaldab end luule, samas muutuvad oluliseks mingid piiriületused. Koduruumi võivad siseneda külalised, toimuvad väljamurded koduruumist. Kui müstik tajub kuskil, et seal on kõrgemad jõud, aga minu väeti võim sinna ei suudagi saada, seal on ületamatu piir, siis maagiline maailm näeks välja teistmoodi, on samamoodi mingid määratud jõud, teistmoodi maailm, aga see on kuskil siinsamas, tekib tunne, et oleks paralleelmaailm. Lühike luule, aga selles peegeldub mingi lugu. Alates sünnisõnade ja surmasõnumite raamatutest tuleb mänglevat iroonilist kergust. Tuleb õrn
annaabi.ee 
