2 ALTERNATIIVRAHA EESTIS Eestis on alternatiivrahadest seni üsna vähe räägitud, kuid esimesed alternatiivraha ilmingud on toimunud juba keskajas. Järgnevas peatükis antakse põgus ülevaade Eesti alternatiivrahade ajaloole ning Eestis paberikujul levivale neljale tuntumale alternatiivrahale. Peatüki lõpus esitatakse autori poolne hinnang, milliseid võiksid olla Eesti alternatiivrahade tuleviku perspektiivid. 2.1 Ajalugu Eestis on keskajast peale levinud nn kodurahad, mis kujutasid endast ametliku rahaga samal ajal käibel olnud piiratud kasutusulatusega alternatiivrahasid. Kodurahana levis näiteks veskiraha, mille kodanik sai jahvatusmaksu tasumise eest linnakassast ning mille ettenäitamisel võis linna veskis vilja jahvatada. Uuesti tulid kodurahad kasutusele 19. sajandi lõpul koos tööstuse arenguga ning hakkasid levima nn. vabrikurahad, mida vabrikutöölised said kasutada oma vabriku
Paberrahad: bankorublad ehk assignaadid. Oluline oli see, e tüks paberrubla oli väärtuselt märksa väiksem kui hõbe/metall rubla. Paberraha ja metallraha omavaheline väärtussuhe ei olnud fikseeritud, muutus ajati. 19 sajandil venen keskvõim viis läbi mitu rahareformi, et seda rahasüsteemi korraldada. Rahasüsteemi juures oli küige olulisem riiklikult pandud paber- ja metallraha süsteem. Selle kürval olid kasutusel ka kohaliu tähtsusega maksevahendid ehk kodurahad- eriti just kasutati mingi konkreetse vabriku/asula piires kasutati. 1802 tekkisid mõisnike krediitkassad, 19 sajandi teisel poolel ka aktiivne uute finantsasutuste rajamine: laenuasutused, hoiuasutused (panga funktsioonidega asutused). Kõik need krediitasutused olid olulised talude päriseksostmise protsessid (pikaajaalised laenud). Kommunikatsiooniteemad puuudutavad kahte valdkonda- suhtlus ja innimeste vedu. 19 sajandi esimesel poolel oli olulisim postijaaamade süsteem
annaabi.ee 
