Esimesed teadaolevad katsed Piibli tõlkimiseks eesti keelde tehti 16. sajandil. Tallinna koolipoiss Hans Susi suutis 1551. aastaks tõlkida ära evangeeliumite perikoobid ja lauluraamatu, kuid tema tehtud töö jäi trükis avaldamata. Pikemaid katkeid Piiblist sisaldus 17. sajandil luteri pastorite poolt koostatud käsiraamatutes, näiteks 1632. aastal lõunaeesti keeles ilmunud Joachim Rossihniuse piiblilugemistes ja 1637. aastal põhjaeesti keeles ilmunud Heinrich Stahli käsi- ja koduraamatus. [6]. 4.2 Eestikeelne Uus Testament Uus Testament tervikuna tõlgiti lõunaeesti keelde 1686. aastaks. See kandis tollases keeles pealkirja Wastne Testament ja selle peamiseks tõlkijaks oli raamatu ilmumise ajaks 23-aastane pastor Adrian Virginius. Teost trükiti 500 eksemplari, Eestis on neist tänaseni säilinud 6 eksemplari. Põhjaeestikeelne Uue Testamendi tõlge ilmus alles 1715. aastal. Peamiselt vastutasid tõlkimise eest Eberhard ja Heinrich Gutsleff, kes
sajandil. Tallinna koolipoiss Hans Susi suutis 1551. aastaks tõlkida ära evangeeliumite perikoobid ja lauluraamatu, kuid tema tehtud töö jäi trükis avaldamata. Pikemaid katkeid Piiblist sisaldus 17. sajandil luteri pastorite poolt koostatud käsiraamatutes, näiteks 1632. aastal lõunaeesti keeles ilmunud Joachim Rossihniuse piiblilugemistes ja 1637. aastal põhjaeesti keeles ilmunud Heinrich Stahli käsi- ja koduraamatus. Eestikeelne Uus Testament Uus Testament tervikuna tõlgiti lõunaeesti keelde 1686. aastaks. See kandis tollases keeles pealkirja Wastne Testament ja selle peamiseks tõlkijaks oli raamatu ilmumise ajaks 23-aastane pastor Adrian Virginius. Teost trükiti 500 eksemplari, Eestis on neist tänaseni säilinud 6 eksemplari. Põhjaeestikeelne Uue Testamendi tõlge ilmus alles 1715. aastal. Peamiselt vastutasid
annaabi.ee 
