Vaatluse käigus märgitakse vaatluslehtedele vaadeldud liik, kuupäev ja koht, kas nähtud on jälgi või isendeid, täiskasvanud ja noorte isendite arv ning lisatakse tähistusega vaatluspiirkonna kaart. Suuremat tähelepanu pööratakse hundikarjade, hundipaaride ning ilvese- ja karupesakondade kaardistamisele, kuna grupeeringud on üksteisest lihtsamalt eristatavad ja üldiselt ka väiksema kodupiirkonnaga kui üksikisendid. Samuti annavad grupeeringud hea ülevaate sigimisedukusest ning selge pildi liigi tegelikust levikust ja asurkondade elujõulisusest (Kübarsepp ja Männil 2010). Vaatluste analüüsi käigus eristatakse erinevad pesakonnad üksteisest kasutades keskmistatud elupaikade suurushinnanguid iga suurkiskja liigi kohta eraldi. Andmete analüüsil arvestatakse vaatluste kuupäevaga, vaatluste omavahelise kaugusega,
Eksperimentaalne meetod on piiratud raske manipuleerida ühte käitumise aspekti, jättes puutumata teised. Eksperimente tuleks läbi viia looduskeskkonda, aga sellega manipuleerimine on keeruline. Mitteteaduslikul lähenemisel spetsiifilised probleemid pole kerge tõestada põhjuslikke seoseid. 20. Näide korrelatiivse uurimismeetodi puudustest (ahvikarja suurus ja kodupiirkond). Ahvikarja suurus on positiivses korrelatsioonis kodupiirkonnaga. Sellel võib olla mitu põhjust, aga seos võib täielikult puududa. 21. Kimalaste toitumiskäitumise adaptiivsuse tõestamine mitte-eksperimentaalsel viisil. Vaatluse tulemus: sõltumata toidutaime liigist, koguvad kõik kimalased ajaühikus keskmiselt ühepalju nektarit. 22. Etoloogia spetsiifilisi probleeme. Vähe erialazargooni. Inimeste kohta käivate sõnade kasutamine loomade kohta omistab neile teistsuguse tähenduse. Oht kalduda antropomorfismi.
annaabi.ee 
