Rahakogumine õpetas tulevikus uusi rahakogumisi ja annetusi korraldama. Jannsen asutas Perno Postimehe. Tänu sellele ajalehele hakkas info rohkem liikuma ja nii oli võimalik suuri üritusi ja kokkukutsumisi teha. Jannsen pani aluse püsivale Eesti ajakirjandusele ja lugemisele. Ta asutas ka laulu- ja mänguseltsi Vanemuine. See sai eeskujuks teiste seltside loomisele ja ühtsustas rahvast. Tänapäeval on näiteks koorid, kohalikud kultuurimajad, põllumeeste selts, koduomanike selts, üliõpilaste selts jne. Eesti sini-must- valge lipp võeti esimesena kasutusele Tartu Ülikooli Õpilaste Seltsi poolt, millest sai pärast Eesti ametlik riigilipp. Esimene Eesti üldlaulupeo korraldas Jannsen aastal 1869. Laulupidu kasvatas eestlaste kokkukuuluvustunnet ja andis jõudu ning julgust tulevikuks. Ka tänapäeval on see komme alles, eestlased tulevad kokku ja laulavad ning tantsivad. Eesti riigi hümni lauldi esimesena esimesel üldlaulupeol
Selleläbi saaksid ameeriklased luua tipptasemel töökohti ja tooteid. 7)Väikefirmade toetamine. See tähendaks, et tulu kasvades ei tuleks lisamakse väikefirmadel ja alles alustanud firmadel. 8)Töötajatele paremad palga väljavaated, tervisekindlustus ning samuti pensionikindlustus. Samuti lubab ta tõsta miinimum palka ja tagab ka selle, et see aasta- aastalt tõuseks. Samuti toetab ta töötajate õiguste eest seismist, et ära hoida töötajate väljaastumisi. 9)Kaitsta koduomanike hüpoteegi pettuste eest. 10)Pöörab tähelepanu krediitkaardi pettustele ning teha kõik vajaliku selleks, et inimesed teaksid võimalike riske, mis võivad kaasneda krediitkaardi laenamisega ning samuti riske, mis võivad kaasneda krediitkaardi firmade pettustega. 11) Pankrotiseaduste reform, et kaitsta töölisi ja et hoida ära seda, et pankrotifirmad liigseid kasumeid saaksid. 12) Töö ja perekonna vahelise tasakaalu loomine. See tähendaks seda, et suurendatakse