Eesti 11 maakonnast peavad 6 oma lastekodu üleval ja nimelt: Harju, Järva, Pärnu, Tartu ja Võru maakond. Kõik need lastekodud asuvad maal endistes mõisa ruumides ja nad töötavad õpetajate juhatusel. Ka linnavalitsused ning ministeeriumid aitavad kaasa. Tulevik lastele Innustust said naistesõbralikud lähenemised pärast 1934. a riigipööret, mil ühiskondlike võimumehhanismide üldisel ümberkorraldamisel loodi ka naisi organiseerima pidav Kodumajanduskoda (ametlikult: et väärtustada naiste kodust tööd, lugeda: et kinnitada neid köögi külge) ning pöörati nt. vastupidisesse suunda tendents, mis 1929. a kriminaalseadustiku eelnõuga oli Eestist loomas ühte vähest maailma riikidest, mis üritas mh naiste õigustele apelleerides, legaliseerida aborti. Sümboolne on ka küllaltki jõhker emadepäeva tähistamise riigistamine (seni oli emadepäeva korraldamist ühiskondlikel alustel organiseerinud Eesti
1934. aasta jooksul loodi 3 esimest uuetüübilist kutsekoda: insenerikoda, arstide koda ja rohuteadlaste koda. Väidetavalt spetsialistide enda algatuse loodud kojad. Konstantin Päts teatas riigipeane, et edaspidi tulebki Eesti ühiskonda organiseerida elukutsete alusel. 1935. aasta kujunes kodade kuldaastaks - ühtekokku loodi 7 uut koda, nende hulgas ka kitsamaid erialade kaupa: majaomanikkude koda, loomaarstide koda, maatööliste koda, agronoomide koda, kodumajanduskoda, vahel nimetatud ka naistekojaks, ühistegevuskoda, meierite koda (osad ei ole elukutsed). 1936. aastal kodade loomine jätkus - loodi 5 uut ja reorganiseeriti üks endine: kalanduskoda, maatööliste ja väikemaapidajate koda, tööliste koda (hiigelsuur), õpetajate koda, käsitööstuskoda, eriettevõtete ametnikkude koda. Pärast 1936. aastat ei loodud juurde ühtegi koda. Kojad avalik-õiguslikud asutused
annaabi.ee 
