saavutada usaldusväärsust rahvusvaheliste ettevõtete ja organisatsioonide silmis; vältida olukorda, kus muutused rahvusvahelise kaubanduse mahtudes mõjuks hävitavalt siseriiklikule tootmisele ja suurendaksid tööpuudust Välismajanduspoliitilised vahendid - tollimaks imporditavatelt kaupadelt nõutav maks; kvoodid imporditavatele kaupadele kehtestatud mahupiirangud; standardid imporditav kaup peab vastama teatud nõuetele. Eesmärk on suurendada kodumaitse kaupade ja teenuste konkurentsivõimet võrreldes välismaistega. Protektsionism majanduspoliitika, mis kasutab siseturu kaitsmiseks välisfirmade eest riikidevahelise kaubanduse piiramist tollimaksu, impordikvootide ja muude vahenditega. Riikide majandusliku koostöö vormid vabakaubanduspiirkond liikmesriigid kõrvaldavad omavahelise kaubavahetuse tõkked, kuid säilitavad need suheldes kolmandate
Wilhelm I (1713-1740), kes läks ajalukku kui Sõdurkuningas. Ta moodustas tohutu sõjaväe ja kandis kogu elu sõjaväemundrit. Kui ta suri oli tema sõjavägi suuruselt neljas Euroopas. Uuendus oli see, et ohvitseriks saamiseks ei pissanud enam aadellikust päritolust, vaid hakati ka nõudma sõjaväelist haridust. Armee paremaks majutamiseks ja toitlustamiseks jagati väeosad üle maa paiknevateks garnisonideks. Majanduspoliitikas rõhutas Sõdurkuningas aktiivse kaubandusbilansi tähtsust. Kodumaitse tekstiilimanufaktuuride edendamiseks keelas ta importkangaste kasutamise. Sõjaväe varustamiseks asutati ka relvamanufaktuure. Haridusalal pidas Friedrich Wilhelm I hädavajalikuks õpetada lugemisoskust, mis võimaldas inimestel ise süveneda piiblisse. 1717. keshtestati Preisi riigis üldine koolikohustus. Ellurakendamist takistas eelkõige koolmesitrite puudus. Õpetajatena kasutati allohvitsere ning peamine kasvatusvahend oli kepp. Sügavamate teadmise levikust Sõdurkuningas huvitatud ei