niisama kõrvale jätta, ja 1988. aasta alguses võttis kirjanik ta uuesti kasile. Tulemus? Monotoonsete pikkvärsside hulga asemel on nüüd lugeja ees energilised, täpsed, hoolikalt liigendatud, mitmele tasandile paigutatud lühivärsid. Romantiline põhitoon on säilinud, aga tasandatud on mõõ- dutundetut hüperboolsust ja otsustavalt kärbitud räiget sõnaliigsust Teost on ideeliselt teravdatud, rõhutamaks kapten Oleandri kalestumust, kodumaatust ia inimlikku väärdumust. Autori hinnang tegelasele on isegi karmim kui algvariandis -- poeemi lõpust on ära jäetud romantiline kontrast. 1932. aasta Oleander päästis toma enda käsul hukatud poja kesköösel, kellegi nägemata, poomisnöörist ja heitis ta surnukeha halastavalt merre. Lõppvariandi Oleander («Ise nagu meri, / mere kale kivi») seda ei tee. Kirjanik peab olema halastamatu ses mõttes, et ta ei säästa midagi (esmajoones
mingit progressi; kirjandus on siiski pedagoogiline nähtus: inimest on võimalik õpetada ja kasvatada, kui näidata talle vastavaid hoiatavaid ajaloo õppetunde; teosed ei taotle põnevust, vaid on esitatud väga asjalikus laadis; kõik peategelased on üksildased mõtisklejad ja kannatajad, suhted saatusekaaslastega on pinnapealsed ja lühiajalised. Värsikogu Inimese saatus 1972 (palju pagulase üksindust ja kodumaatust). Pilet nr 9 9.1.G.Boccaccio elu ja loomingu ülevaade 13131375 Pärit Itaaliast, sünnikoht teadmata (?Firenze). Isa oli kaupmees ja avaldas poja 14x saades soovi, et viimane lähex Napolisse, läxki. Õppis äri ja õigusteadust. Seltsielu oli tal kirev: võeti vastu Napoli kuninga õukonda, sest oli vabameelne suhtleja. Seltskond oli väga kultuurilembelineB. hakkas palju lugema, kirjutama hakkas paarikümnesena
annaabi.ee 
