Kuidas on kodumaatunne muutunud läbi aegade? Kodumaaks peab inimene maad, kus ta on üles kasvanud, kus elavad tema sugulased ning kus peetakse lugu ühistest traditsioonidest. On inimesi, kes oma sünnimaad ülistavad, kuid ka neid, kes leiavad, et kusagil mujal on elada parem. Oleme kõik omanäoliste isiksustega, leiame erinevatest tegutsemistest ja sündmustest rõõmu. Kuid on üks tunne, mis peaks meil olema samaselt mõistetav - see on kodumaatunne. See tundmus hoiab oma rahvast isamaa ligi ning saadab meid kogu elu. Sealjuures on isamaa-armastusel kombeks võimsust võtta periooditi, see tuleb välja nii ajaloo etappe uurides, kui ka inimeste igapäevaelu jälgides. Miks on see nii kujunenud ning mis seda täpsemalt mõjutab? Teame, et tänaste sidevahendite väljatöötlemine võttis tublisti aega enne kui nad muutsid meie elu hõlpsamaks info levimise ja kaugemate paikadega kontakti hoidmise näol. Vanasti
Siin ei taheta, et Saksamaale tuleb järjest rohkem ja rohkem välismaalasi elama, mis on kunagi suure kaotuse pidanud vastu võtma. Saksamaa ei taha üleliigseid elanikke enda maapinnale. See fraas rõhutab just õnnetust, mis on äsja terve maailmaga toimunud ja kus on olnud palju hukkunuid. See fraas ,,Nüüd, õnnetuses just eriti" tahab hoiduda õnnetustest, et enam ei tuleks mitte kellegagi uusi õnnetusi, mis võivad viia katastroofideni. 2. kirjutamine Kodumaatunne Eestis nii minevikus, kui ka tänapäeval Rahvuslus on see, mis seob kõigil inimestel kodumaatunde ühtseks tervikuks. Kodumaatunne tähendab kodumaast hoolimist, ühtsuse hoidmist, et kõik hooliksid ja hoiaksid oma riiki ja rahvust. See kõik loob kodumaatunde, mis on kõigil eestlastel hinges. Kõige rohkem mõjutab rahvuslust eestlaste hoolivus kodumaa ja üksteise vastu. Kõik eestlased tahavad oma rahvust hoida. Rahvuse hoidmisest algabki kodumaatunne, millest enamik
Egiptuse trooni. III Vaatus Öösel Niiluse kaldal Isise templi juures. Templis palvetavad ülempreester ja Amneris, et saada jumalanna nõusolekut Amnerise abieluks Radamesega. Tuleb Aida, et kohtuda Radamesega, nagu oli kokku lepitud. Ootamatult ilmub Amonasro. Ta teab oma tütre ja Radamese armastusest ja püüab Aidat veenda Radameselt kodumaa nimel teada saama egiptlaste sõjaplaane. Amonasro kavatseb oma väed uuesti koondada ja egiptlasi ootamatult rünnata. Aidas heitlevad armastus ja kodumaatunne. Võidab viimane ning ta saabki Radameselt teada sõjasaladuse. Ka Amonasro, kes on peidus puude varjus, kuuleb seda. Ent juhuslikult kuuleb reeturlikku plaani ka templist väljuv Amneris. Radames aitab oma armastatul ja ta isal põgeneda, ennast aga tunnistab süüdi kodumaa ees ja annab end vangina ülempreestri võimusesse. IV: 1.pilt radames seisab riigireetmise eest preestrite kohtu ees. Ta mõistetakse surma. Amneris lubab Radamese päästa kui Radames unustab Aida